Paljud meist teavad seda kahekõnet: «Ütle redel!» – «Redel!» – «Su … on vedel!». Võib tunduda, et teatud sõnad toovad meile meelde alati samu assotsiatsioone ning et nii on see olnud kogu aeg. Kas see aga on nii? Kas sõnadega seostuvad niinimetatud vabad assotsiatsioonid on loomult muutlikud või püsivad?

Vastuse saab, kui võrrelda eri aegadel kogutud vastuseid samadele stiimulitele. Tänased 60-aastased allutati 1970ndatel kooliõpilastena Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogide korraldatud uuringule ning praegusaja sõnaseosed on leitavad assotsiatsioonisõnastikust Eesti Keele Instituudi kodulehel. Selgub, et suur osa esmalt pähe tulevaid assotsiatsioone ongi jäänud samaks (näiteks mees – naine ja lühike – pikk), kuid et on ka erinevusi.

Kõige ilmsemad erinevused on seotud riigikorra ning ideoloogia muutumisega: kui sõnaga kodanik seostusid 40 aastat tagasi vastused nõukogude ja seltsimees, siis praegu riik, inimene ja Eesti. Samuti olid toonased vastused rangemalt vastandusprintsiibile üles ehitatud: näiteks kui töötamine seostub meil enesestmõistetavalt sõnaga palk, siis nõukogude noor vastas sõnaga laisklemine, sõnale näljane vastame meie toit, kuid noored esivanemad vastasid üksmeelselt täissöönud. Võib öelda, et kord oli majas, seda ka inimeste mõtetes: sõnad käsutama ja vali kutsusid nõukogude korra ajal vastuvaidlematult esile sõnad täitma ning kuri; tänapäeva liberaalse turumajanduse tingimustes meenuvad aga esmalt ülemus ja kõva.

Edasi loe siit. (Postimees, 27.02.2021)