Kõneleja hääl võib mõjutada kuulaja hoiakuid kõneleja enda ning tema sõnumi suhtes. Hääle meeldivuse ja kõneolukordade seostest kirjutavad Eesti Keele Instituudi kõneakustika ja -taju uurijad juhtivteadur Hille Pajupuu ja vanemteadur Rene Altrov.

Hääle põhjal saame kõneleja kohta teha küllalt palju otsustusi. Näiteks, kas ta on mees või naine, vana või noor, unine, stressis või joobes, terve või haige, heas või halvas meeleolus, milline on tema suhtumine või mida ta parasjagu teeb (sööb, juhib autot, suhtleb lapsega). Hääle järgi võidakse ka otsustada, kui meeldiv või kütkestav on suhtluspartner.

Hääle uurimine eesmärgiga leida infot kõneleja individuaalsete omaduste, seisundite ja kõneolukorra kohta on üks valdkondi, millega ka Eesti Keele Instituudis tegeleme. Oleme püüdnud teada saada, millist häält peetakse meeldivaks ning kas hääle meeldivus on kõneleja püsiv omadus või on mõjutatud kõnelemise viisist.

Kuulaja hinnang hääle meeldivusele on kahtlemata subjektiivne, ent uurimused on näidanud, et kultuuri piires ollakse üsna ühel meelel, milline hääl on meeldiv ja milline mitte. Ühine arvamus hääle meeldivusest võib olla laiemgi, näiteks olla sarnane naaberrahvastel.

Häält oleme uurinud erinevates kõneolukordades: kus, kellele ja kuidas räägitakse. Näiteks oleme võrrelnud kirjalikku teksti ettelugevaid hääli, suurele auditooriumile ettekandeid ja loenguid pidavaid hääli ning omavahel vabalt vestlevaid hääli. Kõige vähem meeldisid kuulajatele ettekandeid ja loenguid pidavad hääled. Neid iseloomustas vali, kõrge ja kõlav hääl.

Eesti ja soome häälte võrdluseks uurisime luulet lugevaid hääli ning intervjuuhääli. Eestlased ja soomlased olid ühisel seisukohal, et soome hääled on meeldivamad luulet lugedes, aga eesti hääled intervjuusid andes. Soomlased lugesid luulet vaiksema ja madalama häälega kui eestlased, intervjuude puhul aga rääkisid vaiksemalt eestlased.

Viimati uurisime ettevõtte Orbital Vox Stuudiod häälenäidete abil, milliseid raadioreklaame eestlased eelistavad – kas energiliselt või rahulikult esitatuid. Ülekaalukalt eelistati rahulikku stiili, mida energilisest stiilist eristas madalam ja vaiksem hääl, stabiilne ja järskude muutusteta hääletugevus, kiirem kõne ning pigem neutraalne kui emotsionaalne esitus. Rahuliku stiiliga kaasnes ka kahisev hääletämber (vastandina pinges häälele).

Sarnaseid tulemusi on Hispaania raadioreklaame uurides saanud Emma Rodero ja Robert F. Potter: reklaamiesitajate kalduvus ülepakutult ja sõnu tugevalt rõhutades rääkida mõjub kuulajale kui pidev vasardamine, mida on tüütu ja ebameeldiv kuulata. Kuulajad on sellist stiili õppinud seostama reklaamiga ja lihtsalt lülitavad end kuulamast välja.

Meie uurimustes on kuulajad eelistanud neid kõnelemise viise, millega kaasneb vaiksem hääl. Valjult rääkides läheb hääl kõrgeks ja pingesse, mis ei meeldi. Hääle meeldivus ei ole seega inimese püsiv omadus, vaid sõltub ka sellest, millises olukorras inimene räägib. Vihase inimese häält on raske meeldivaks pidada, kuid rahulolevana võib seesama hääl olla vägagi meeldiv.

Ilmunud ajalehes Postimees 27.11.2021.

Foto: Francis Barraud maal “Tema peremehe hääl”, Public domain, via Wikimedia Commons