Kirjandusauhind
Alates 2007. aastast annab hõimurahvaste programm koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga välja kirjandusauhinda, et tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid. Laureaadid kuulutatakse välja 1. novembril – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi mälestuspäeval.
Kirjandusauhind antakse:
- kirjanikule või tõlkijale hõimurahvaste keeltes avaldatud kirjanduslikult ja keeleliselt märkimisväärse ilukirjandusteose eest, mis on ilmunud nelja viimase aasta jooksul (2019—2023)
- kirjanikule või tõlkijale, kelle tegevus on märkimisväärselt aidanud tutvustada omariikluseta hõimurahvaste kirjandust Eestis ja laiemalt Euroopas.
Auhinnafond on 2500 eurot.
- Kandidaadi esitamiseks tuleb täita elektrooniline vorm.
- Hõimurahvaste rahvusteaduste auhinna statuut.
Kirjandusauhinna laureaadid
2022. aastal pärjati auhinnaga Arvo Valtonit tema märkimisväärse tegevuse eest omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamisel ja tutvustamisel. Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on tõlkinud ja toimetanud hõimurahvaste kirjandusest kogumikke ja raamatusarju. Tema vahendusel on eesti keeles võimalik lugeda soome-ugri rahvaste luuleklassikat, kaasaegset luulet, proosat ja eeposeid. Mitmed luulekogud on isegi neljakeelsed: originaalkeeles ja tõlgitud lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keelde. Nii on Valton inspireerinud ning kaasanud teisigi kirjanikke ja tõlkijaid hõimurahvaste kirjandustega tegelema. Auhinna žürii esimehe Eva Toulouze’i sõnul tuntakse ja austatakse Arvo Valtonit kõigi soome-ugri rahvaste juures. “Venemaal elavatele hõimurahvastele on ta Õpetaja suure algustähega, sest on innustanud neid kirjutama oma emakeeles ning teadvustama ja hoidma oma rahvuslikku identiteeti,” rõhutas žürii esimees.
- Lastekirjanduse kategoorias – Ol’ga Smotrova livviko täheraamat „Kirjaimikko“ (2018, pealkiri tõlkes „Tähestik“). Žürii hinnangul on tegemist õnnestunud tervikuga, mis kindlasti äratab lastes huvi livviko ehk Aunuse karjala keele vastu: tähti tutvustavad vaimukad ja rütmikad luuletused, mida täiendavad ilusad lastepärased joonistused (illustraator J. Agafonova). Boonuseks on aabitsale lisatud tähestikul põhinev lauamäng.
- Luuleteose kategoorias – Zoja Dudina marikeelne luulekogu „Юмынӱдыр огеш пу вашмутым“(2021, pealkiri tõlkes „Jumala tütar ei anna vastust“). Zoja Dudina on kogumikku koondanud viimastel aastatel kirjutatud luuletused, kus ta mõtiskleb oma kodumaa ja mari rahva saatuse, maailma kataklüsmide ning inimeste hingemurede üle. Dudina tunneb suurepäraselt mari folkloori, usundit ja kultuuri. Tema luule kujutluspildid on originaalsed ja sügavad, luulekeel rikas ja kaunis.
- Proosakirjanduse kategoorias – Aleksandr Šebõrevi komikeelne jutukogumik „Фараон“ (2019, pealkiri tõlkes „Vaarao“). Žürii hinnangul on tegemist ainulaadse raamatuga komi kirjanduses – nn psühholoogilise proosaga, kus Šebõrev avab komi mehe (sageli jahimehe) sisemaailma: suhted lähedaste ja sõpradega, armastus, hakkamasaamine elus, moraalsed dilemmad suhetes ühiskonnaga jpm. Raamat on keeleliselt väga hea, lühilaused ja ühesõnaliste lausete seeriad, millega Šebõrev edastab oma tegelase mõttelõnga ja suurendab teatud olukordades pinget, mõjub väga komipärasena.
Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 14 soome-ugri kirjanikku.
- Ilukirjandusliku proosa kategoorias – Heinike Heinsoo vadjakeelne raamat „Suuri päive“ („Tähtis päev“). Žürii hinnangul on see soome-ugri maailmas suur sündmus, kui ohustatud keeles ilmub kõrge kirjandusliku kvaliteediga teos — 2018. aastal ilmunud „Suuri päive“on esimene läbinisti vadjakeelne ilukirjanduslik teos. Heinike Heinsoo on vadja keele uurija ja raamatut kirjutades on ta kujundanud nii vadja kirjakeele normi (lähtudes Vaipooles säilinud kõnekeele kaasaegsest kujust) kui ka loonud uudissõnu, sest vadja murretes puuduvad paljud kaasaegse maailmaga seonduvad mõisted.
- Luule kategoorias – Baiba Dambergat, Valts Ernštreitsi ja Ķempi Kārli liivikeelse luulekogu „Trilium“. 2018. aastal välja antud kogumik koondab 3 autori luulet: Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Karl (Karl Pajusalu) aga salatsiliivi keeles, mis hääbus igapäevasest kasutusest juba 150 aastat tagasi. Luulekogu annabki olulise panuse kuraliivi ja salatsiliivi keele jäädvustamisele ja on ühtlasi tunnistajaks väljasuremisohus keele ja kirjanduse elujõust.
- Dramaturgilise teose kategoorias – udmurdi kirjanik Pjotr Zahharov näidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» (“Kuidas Löpšo Pedunj punapeaks sai”). Pjotr Zahharovi udmurdi rahvajuttude põhjal kirjutatud lastenäidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз»kuulub kahtlemata mitte ainult udmurdi, vaid laiemalt soome-ugri näitekirjanduse varamusse. Näidend on osutunud väga menukaks – seda mängitakse Iževski nukuteatris nii udmurdi kui ka vene keeles. Zahharovi udmurdi keel on mahlakas ja tegevus köidab nii lugejat kui ka näidendi vaatajat, sest põimib osavalt udmurdi folkloorist tuntud müütilised tegelased igapäevaelu stseenidega.
Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 24 soome-ugri kirjanikku.