Osmanite riigist vasallisõltuvuses olnud Krimmi khaaniriigi annekteeris Venemaa 18. sajandi lõpus pärast kuuendat VeneTürgi sõda. 1802. aastal loodi Tauria kubermang. Kümnendas Vene-Türgi sõjas (1853‒1856) läks Krimmis Venemaa ja Osmanite impeeriumi vahel taas löömaks. Venemaa püüdis ennast kehtestada teistest Euroopa suurriikidest mööda minnes ja nii liitusid nood, eelkõige Suurbritannia ja Prantsusmaa, üheskoos türklastega Venemaa vastu.

Seda Krimmi sõja all tuntuks saanud suurt heitlust on kajastatud ilukirjanduses. Näiteks võib tuua Sevastopoli piiramist käsitlevad Lev Tolstoi „Sevastopoli jutustused“ (1855) ja Balaklava lahingule pühendatud Alfred Tennysoni poeemi „Kergratsaväe brigaadi rünnak“ (1854). Vähem on teada Krimmi sõja panus Euroopa keelte sõnavarasse.  

See mõju on omamoodi paradoksaalne, isegi koomiline, sest 19. sajandi keskpaiga suurimat verevalamist jäädvustavad Euroopa keelte sõnavaras kolm sõna moe vallast: kardigan, raglaan ja balaklava. Kõik need sõnad on tekkinud inglise keeles ja sealt otse või teiste keelte vahendusel mujale levinud.

Kardiganiks nimetatakse lahtise kaelusega nööbitavat villast kampsunit, mida kantakse pintsaku asemel. Eesti keelde on see sõna tulnud kahe maailmasõja vahel. Varem on seda nii meil kui ka mujal tarvitatud hoopis vesti tähenduses. Näiteks Päevalehe 16. märtsi 1931 moeuudistest võib lugeda: „Nagu lühike käis annab praegusele moepildile hoopis uue ilme (toodetakse isegi mantleid lühikeste varrukatega), nii ka suur vesti-armastus. Et aga sõna vest kõlab kuidagi banaalselt, siis on ta ristitud ümber „cardigan’iks“. „Cardigan“ importeeriti omal-ajal Ameerikast. On ta nimi nüüd see või teine, igatahes on ta saabuva kevad- ja sügishooaja kollektsioones oma käisteta tegumoes saavutanud suure võidu valgeil ja heledail kleitidel, sest ta on ka lihtsam toota kui kostüüm- või üldse jakk“. Kardigan on nime saanud Balaklava lahingus kergratsaväe brigaadi juhtinud Briti kindralmajori James Thomas Brudenelli, Cardigani 7. krahvi järgi, kuna väidetavalt olevat Briti ohvitserid Krimmi sõjas kandnud kootud villaseid veste. Esmalt oli Cardigan kohanimi Walesis.

Raglaaniks nimetatakse rõiva lõiget, mille puhul varrukatükk ulatub kiiluna üle õla kaelaauguni. Selle sõna leiame eesti kirjakeele tekstidest juba Esimese maailmasõja alguse paiku. Näiteks 1914. aasta 27. augusti Käsitöölehe „villamuslini kleidi“ kirjelduses teatatakse: „Raglan käikste külgi tuleb esiosa vähe krookida, voodripihiku külgi rinna alla kokku võtta“. Ja sama väljaande 1914. aasta 24. septembri numbris sedastatakse „sügise mantli“ kohta: „Laiad raglaan käiksed tulevad esitükkide ja seljatüki vahele teppida“. Ka raglaankäis (ingl raglan sleeve) on nime saanud laiemalt Krimmi sõjas ja kitsamalt Balaklava lahingus tegutsenud Briti väejuhi, sedapuhku feldmarssal FitzRoy James Henry Somerseti, Raglani 1. paruni järgi. Lord Raglan oli kaotanud Waterloo lahingus ühe käsivarre ja olevat seetõttu kandnud erilise lõikega kuube. Sellegi sõna esialgne alus on Walesi kohanimi.

Kui kardigan ja raglaan on eesti keeles juba mõningase ajalooga sõnad, mida kajastavad ka entsüklopeediad ja suuremad sõnaraamatud, siis balaklava sukkmaski tähenduses on veel ametlikult tunnustamata ja pole esialgu sõnaraamatutesse jõudnud. Internetikauplustes on ta aga kasutusel. Seegi sõna meenutab brittidele ränkade kaotustega kulgenud Balaklava lahingut ja sellegi alus on kohanimi, sedapuhku Krimmi oma. Kootud mütse kandsid britid kaitseks külmade ilmade ja vinge tuule vastu, ent sõna balaclava sai tuntuks alles pärast Krimmi sõda: inglise kirjakeelest on ta registreeritud alles 1881. aastal ja laiema leviku saavutas Buuri sõja ajal.

Keelemees ja EKI vanemleksikograaf Udo Uibo

Ilmunud ajakirjas Horisont septembris 2022