Eesti Keele Instituudis valmis „Eesti murrete sõnaraamatu“ uus, 33. vihik (piibama–podina). Tegu on mahukaima murdesõnaraamatuga, mis hõlmab kõiki eesti murdeid. Raamatust leiab murdesõnade piirkondlikud variandid, leviku, sõnade tähendused ja kasutusnäited. 1994. aastast ilmuma hakanud sõnaraamat sisaldab hetkel üle 66 000 märksõna ja võtab enda alla 6892 lehekülge. Teos täieneb igal aastal vähemalt 2000 uue märksõnaga. Sõnaraamatu mahuks on plaanitud 12 köidet, st kokku 60 vihikut. Murdesõnaraamatul on olemas ka veebiversioon. Alates 2013. aastast ongi töö käinud elektrooniliselt, toimetatud sõnastikuosa on aga jätkuvalt avaldatud ka vihikutena.  

„Eesti murrete sõnaraamatu“ peatoimetaja Mari Kendla (pildil koos Hollandi väikese veelinnukoera Hugoga) sõnul pole teost kuidagi võimalik üle hinnata. „Ükskõik milliseks muutub eesti keel, see sõnaraamat peegeldab kõnepruuki, mida rääkisid meie esivanemad 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Murdesõnaraamat on üks ja kordumatu,” tõdeb Mari Kendla.  

Wiedemanni keeleauhinna laureaadi, erinevaid Eesti murdeid aastakümneid uurinud keeleteadlase Jüri Viikbergi sõnul murdekeel, nagu ka iga teine keel, muutub ajas. „Kui elu muutub, siis murdekeel peaks sellega kaasas käima. Kui mitmed asjad on kirjakeel võtnud oma kanda, siis murdekeelel on seda koormust vähemaks jäänud,“ sõnab Viikberg ja loodab, et kodudes murdekeeles kõnelemist jätkatakse ja ka lastele õpetatakse.  

Tegu on küll akadeemilise murdesõnaraamatuga, kuid Eesti Keele Instituudi keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina Laansalu usub, et sõnaraamatut on kindlasti tore uurida kõigil keelehuvilistel: „See on omamoodi rikkalik keelepank, kust murdehuvilised, kes oma kodukandi keelt mitte ainult meenutada, vaid ka arendada tahavad, kindlasti palju põnevat ja vajalikku leiavad.“  

„Eesti murrete sõnaraamat“ on mitme põlvkonna murdekogujate ning -uurijate töö vili. Suurteos tugineb Eesti Keele Instituudis paiknevatele murdekogudele, millele pandi alus juba 1920-ndatel ja mida on kogu sajandi jooksul pidevalt täiendatud. Sõnaraamatu koostamise põhimõtted sõnastati 1947. aastaks, 1964 algas käsikirja koostamine. Kauane kollektiivne töö on 1994. aastast ilmudes otsekui jäämäena veest kerkinud ja üha selgemini oma palet ilmutanud.  

Sõnaraamatu 33. vihiku toimetajad on Mari-Liis Kalvik ja Mari Kendla. „Eesti murrete sõnaraamat“ on kollektiivne teos, mille valmimisse on panustanud paljud dialektoloogid. 

Värske vihiku saad osta SIIT.