Keelenõustandard võimaldab keelenõustajatel tegutseda kindlas raamistikus, andes juhised nõustajatele endile kui ka nende klientidele, selgitasid EKI juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll ja EKI teadus- ja arendustegevuse projektide koordinaator Riin Kikkas “Keeleminutites”.

Keelenõustajad on sageli esimene kontakt neile, kes vajavad abi keeleküsimuste lahendamisel. Keelenõu infotelefonile helistades võib küsida kõike ja nii seisavad keelenõustajad silmitsi mitmesuguste küsimustega, alates grammatika keerukustest kuni kultuuriliste eripärade ja sügava taustaga murekohtadeni välja. Ent tihti ei ole keeleküsimus isegi kõige pakilisem, vestluse käik võib juba usaldustelefoni mõõtme võtta ning suhtlemine ärritunud või haavatud küsijaga tõstab esile ka emotsionaalse ja humanitaarse aspekti keelenõu andmisel. 

Keelenõustajad on filoloogiharidusega, oma eriala tippspetsialistid ning keelenõu kui teenuse pakkumine lisab nende tööle uue ja olulise aspekti – (kliendi)teeninduse. Iga teenus peab olema mitte üksnes professionaalne, vaid ka kvaliteetne, empaatiline ning toetav. 

Keelenõustandard võimaldab keelenõustajatel tegutseda kindlas raamistikus, andes juhised nõustajatele endile kui ka nende klientidele. Ühelt poolt aitab see kindlustada keelenõuteenuse järjepidevuse ja professionaalsuse, loob selguse küsimuste ja vastuste esitamisel, pöörab tähelepanu teenindusvaldkonna oskustele, nagu abivalmidus, empaatia. Lisaks annab standard käitumisjuhised kriisiolukorras toimetulekuks, sest on oluline, et nõustajad suudaksid suhelda klientidega viisakalt, lugupidavalt ja selgelt, et pakkuda parim võimalik tugi ja kvaliteetne teenindus. 

Teiselt poolt loob standard selguse ka küsijale – kuidas ja mida küsida, millistele küsimustele vastatakse, millised vastuseid antakse. Keelenõustaja võimalused on tegelikult ka piiratud ja ta ei  pruugi kõiki vastuseid teada. Tihti ongi mitu võimalust või ei olegi õiget ega valet vastust. Teinekord ei leia õiget lahendust kohe. Iga keelenõustaja annab endast parima, et leida lahendused eri keeleküsimustele.

Rahvusvahelises koostöös välja töötatud keelenõustandard on hea algatus ja annab esmased juhised, ent see on vaid esimene väike samm sel teel. Kindlasti on siin palju võimalusi veel õppida ja kogemusi vahetada, et võimaldada keelenõustajatel hoida end kursis uusimate teadmiste ja meetoditega.

Keelenõustandard on välja töötatud kahe asutuse, Eesti Keele Instituudi ja Tšehhi Keele Instituudi koostöös, kuid seda saab muuta ja täiendada järgmistel kohtumistel, kus osaleb teiste maade keelenõustajaid – iga partner võib kaasa tuua uusi aspekte, mida lähteteksti koostajad pole märganud või pole pidanud oluliseks.

Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 01.04.2024.