Kuidas erinevad erialakeeles üksteisest eesliited väär-, des-, liba- ja vale-? Need võivad tähistada eri tüüpi ebatõest või eksitavat infot. Ja selleks, et ise terminoloogilise väärinfo edastamisest hoiduda, tasub neil tüüpidel erialakeeles ka vahet teha. EKI vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjutavad “Keeleminutites” infonduse terminitest.

Väärinfo ei ole tahtlikult eksitav. See võib ringlema hakata inimliku eksimuse, tõlgendusvea või muude sarnaste asjaolude tõttu. Näiteks lennuõnnetuse korral võib info õnnetuses osalenute kohta sündmuskohal valitseva segaduse tõttu muutuda. Nii võib juhtuda, et esiti liikuv teave hukkunute või pääsenute kohta ei vasta tõele, kuid väärinfo levimise põhjus ei ole see, et arvuga teadlikult manipuleeritakse.

Kui väärinfo läheb liikvele tahtmatult, siis desinfo korral levitatakse eksitavat infot tahtlikult. Seejuures teenib selline teave selle looja või levitaja eesmärke. Desinfot kasutatakse tihti poliittööriistana – näiteks võib üks riik väita, et tungis teise riiki selleks, et sealseid elanikke “pahade” eest päästa. Sellise infoga püüab riik enda tegevust kodanikele ja võib-olla ka teistele riikidele näiliselt õigustada. Desinfot võidakse kasutada ka selleks, et sõjanduses vastast eksiteele viia või äritegevuses konkurente eksitada.

Kuriinfo on aga nimetuse saanud levitamise motiivi järgi. Erinevalt eelmistest infoliikidest on sel juhul teave küll tõene, kuid seda jagatakse kahju tekitamise eesmärgil. Näiteks avalikustasid häkkerid enne 2016. aasta USA presidendivalimisi, et Hillary Clinton oli välisministrina kasutanud ametikirjade saatmiseks eraserverit. See info vastas tõele, kuid sobivalt ajastatuna sai sellest ühtlasi vabariiklaste relv valimisheitluses. Vaid mõni tund pärast info avalikustamist säutsus Donald Trumpi tiim, et e-kirja-skandaal on “suurem kui Watergate”.

Valeuudise puhul on teadlikult ebatõene või eksitav info peidetud uudise maski taha. Nii võib mõnest esmapilgul igati esinduslikust veebiväljaandest leida uudise imeravimist, mis ravib inimese terveks pea igast haigusest. Seetõttu tasub alati uurida, kes on artikli autor, kas artiklis viidatakse usaldusväärsetele allikatele ja toetutakse teaduspõhistele meetoditele ja uuringutele.

Muidugi tasub veenduda selles, et tegu ei oleks hoopis libauudisega. Kui raadio õigel hetkel sisse lülitada, võib kuulda igati usutava diktorihäälega Rohke Debelaki libauudiseid. Ja pole harv juhus, kui lehel lugejakiri.ee leiduvaid libauudisnuppe võetakse tõe pähe ning nende üle kerkib sotsiaalmeedias terav arutelu. Näiteks on ilmunud uudis sellest, kuidas välismaised internetipetturid on hädas, sest eesti keele keerukus takistab neil teha siinse elanikkonna jaoks tõsiseltvõetavaid libareklaame. Kuigi sageli puudutabki satiir ühiskonnas olulisi teemasid, on tähtis siiski naljal ja faktidel vahet teha.

Ajal, mil info võib olla kuri, tasub märgata detaile ja püüda terad sõkaldest eraldada. Infonduse terminitega kutsume kõiki tutvuma Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb.

Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 12.02.2024.