Kohviku koogiletis olid kõrvuti kolm pruunikat-beeži kooki, natuke sarnased ja natuke erinevad. Lugedes nende ette asetatud silte – pumpernikkel, sotšnik, cookie –, tabasin end mõttelt, et see maitsev kolmik võtab endas kokku kolm keelt ja kultuuri, mis on meid aegade jooksul enim mõjutanud.

Pumpernikli sõna on eesti keelde tulnud saksa keelest, sotšnik vene ja cookie inglise keelest. Saksa kultuuris on Pumpernickel teatav täisterajahust rukkileib. Sama nimetusega piparkoogimaitseline küpsis või kook, mis on meie mail paremini tuntud, on tõenäoliselt pärit Rootsist. Saksa sõna algne päritolu on ebaselge. Osa sõnaraamatuid toetab versiooni, mille kohaselt võiks liitsõna esimene pool viidata kõhutuulele, mida täisteraleiva söömine põhjustas. Sõna teist poolt on seostatud nimega, mis võib viidata paharetile, kuradile – või hoopis Napoleoni hobusele. Ehkki Napoleonil teadaolevalt Nickel-nimelist hobust polnud, on rahvaetümoloogias käibinud lugu, mille järgi olevat Napoleon pidanud talle pakutud leiba sobivamaks oma hobusele.

Tuletis сочник lähtub vene sõnast сочень, mis on tähendanud kanepiõliga määritud küpsetist. Samast tüvest pärineb jõululaupäeva venekeelne nimetus рождественский сочельник, sest сочень’id olid tihedalt seotud jõulukombestikuga: neid küpsetati jõululaupäeval ning läbi tainalehest lõigatud maski tänavale vaadates ennustati ühtlasi tulevikku. Erinevalt pumperniklist ja cookie’st on sotšnikule 1970. aastail leitud ka eesti vaste – vaarak. See nimetus tuleb lõunaeesti murdesõnast vaar, mis tähistab kohupiima ja mille juured on etümoloogiasõnaraamatu andmeil omakorda taas vene keeles.

Cookie kui kõige uuem laen pole jõudnud veel niipalju koduneda, et saada eesti võõrsõnale omane, hääldusest lähtuv kuju. Tõsi, mugandamise valikud on kehvad, sest ei kuki ega kuuki kõla isuäratavalt. Inglise keelde on see sõna jõudnud hollandi keelest, kus koekje tähendab väikest kooki.

Teiste keelte mõju ei pruugi ilmneda ainult otsestes ja hästi jälgitavates laentüvedes, sageli võtame üle ka tähendusi ja väljendeid, ning siis on kõrvuti erinevad võimalused maailma asjadele vaadata. Näiteks kaunistab meie kooke suhkruglasuur või -vaap, kuid inglise keeles kuninglik glasuur – royal icing. Eesti keel on nimetust kokku pannes olnud kainelt asjalik, inglise keel lopsakalt kujundlik. Muide, täiend royal olevat icing’ule lisandunud seoses Victoria ja Alberti pulmakoogiga, kus seda tuhksuhkrust ja munavalgest tehtud vaapa kasutati. Kookide sisse käib meil keedukreem, inglastel ja prantslastel kondiitrikreem, pastry cream, crème pâtissière. Tainal, pliidilt või ahjust tulnud toidul laseb eestlane natuke seista, inglise keele kõneleja puhata, to rest. Ehk on viimasest hargnenud ka rahunema-sõna tähenduse laienemine, nagu õpetustes „Tõsta pott tulelt ja lase rahuneda“ või „Lase tainal 10 minutit rätiku all rahuneda“.