Nimekorralduse peamine siht on tagada, et nimede kasutamine oleks võimalikult selge ja ühemõtteline, selgitas EKI keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina Laansalu “Keeleminutites”. 

Nimekorraldus puudutab meie elu rohkem, kui esmapilgul arvata oskame. Nimekorraldus mõjutab seda, millise nime võime panna oma lapsele, millise perekonnanime saame endale valida (kui peaksime tahtma oma nime muuta), missuguse nimega ettevõtte võime luua või milliseid kohanimesid määrata.  

Nimekorraldust on käsitletud kui keelekorralduse üht alaliiki üldkeelekorralduse ja oskuskeelekorralduse kõrval. Muust keelekorraldusest eristab nimekorraldust see, et nimede korraldamiseks on meil olemas ka oma seadusandlus: kohanimesid käsitleb kohanimeseadus, isikunimesid nimeseadus ja ärinimesid äriseadustik. Ametlike nimede andmisel ja kasutamisel on seega teatud reeglid ette antud, ometigi võib ette tulla ebaselgusi. Küsimuste korral saab abi nimekomisjonidelt ja nimeekspertidelt, neile pakub tuge nimeteaduslik usaldusasutus, milleks on määratud Eesti Keele Instituut (EKI).  

Nimekorralduse peamine siht on tagada, et nimede kasutamine oleks võimalikult selge ja ühemõtteline. See aitab omakorda nimedel ühiskonnas paremini toimida. Nimekorralduse abil soovitakse kaitsta ka põlisnimesid ja identiteeti, mistõttu võetakse nimede korraldamisel arvesse keelelisi, kultuurilisi ja ajaloolisi tegureid.  

EKI panustab Eesti nimekorraldusse kõigil selle rindeil, kui nii võib öelda – nii teadusliku nimekorralduse, riikliku nimekorralduse kui ka rahvusvahelise nimekorralduse alal. Kõik kolm on omavahel tihedalt seotud ja läbi põimunud.  

Teaduslik nimekorraldus hõlmab nimeteaduslikke uuringuid ja eksperdihinnanguid. EKI eestvedamisel on sündinud mahukad onomastikaprojektid, mis kaasavad suurt osa Eesti nimeuurijatest (oleme sisuka koostöö eest eriti tänulikud Võru Instituudile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Eesti Maaülikoolile). Ühe sellise ühisprojekti tulemusel on sündinud „Eesti kohanimeraamat“ (2016, veebis 2018), mis on esimene põhjalik kokkuvõte kogu Eesti kohanimedest. Järgmiseks on valmimas „Eesti perekonnanimeraamat“, väikese isutekitajana postitasime suvel sotsiaalmeediasse kompaktsed nimelood A-st Ü-ni ehk Alenderist Ühtegini.  

Riikliku nimekorralduse alla kuulub nimede kasutamise kohta seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine, nende rakendamine ja järelevalve. EKI nimeuurijad osalevad ekspertidena mitmetes kogudes, sh kohanimenõukogus ja isikunimekomisjonis.  

Rahvusvaheline nimekorraldus toimib rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Olulisim neist on ÜRO kohanimeekspertide rühm UNGEGN (United Nations Group of Experts on GeographicalNames), milles ka Eesti osaleb. Ekspertrühma eesmärk on propageerida rahvusvahelise sidususe huvides kindlate normitud kohanimede kasutamist. Selleks on järjepidevalt korraldatud ÜRO kohanimekorralduskonverentse ja UNGEGNi istungeid. Ka tänavu toimus ÜRO peakorteris UNGEGNi kohtumine, millest Eesti delegatsioon osa võttis.  

Lisaks toetab EKI nimekorralduse valdkonda mitmesuguste vajalike keeleressurssidega, nagu sõnaraamatud, andmebaasid, arhiivid, Sõnaveeb, EKI teatmik jne. Nimede kohta pakutakse väga erisugust infot: etümoloogilist (nimede algupära), morfoloogilist (kuidas nimesid käänata), rahvasuust kogutut (kohanimekartoteek), õigekirjutuslikku (eri keelte nimede kirjutamise ja hääldamise juhised, tähetabelid), Eesti ja maailma kohanimede põhiandmeid (vt KNAB) jne.  

Omaette oluline on keelenõuanne, mille osana saab ühtlasi nimenõu. Nimenõu soovijaid on väga erinevaid, toimetajatest-tõlkijatest lapsevanemate ja kooliõpilasteni. Eriti rohkesti kasutavad võimalust nimede kohta küsida riigiasutuste ametnikud. Valdavalt küsitakse koha- ja isikunimede kohta (kusjuures isikunimenõu soovitakse umbes neli korda sagedamini kui kohanimenõu).  

Vastame meeleldi kõigile küsijaile ning julgustame kasutama meie keeleressursse. Neist leiab tuge nii olemasolevate nimede kasutamisel kui ka uute nimede määramisel.  

Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 5.12.2023.