Keeleminutid. Kumb on keeles tähtsam: sõnavara või reeglid?
Mõttemänguna võib ette kujutada, et kui ühel päeval kaoks keelest reeglid ja läbi peaks ajama üksnes sõnadega, siis oleks meil väga raske, kuid käsi-jalgu appi võttes vahest saaksime siiski kuidagiviisi suheldud. Kui aga peaksime läbi ajama vaid reeglitega, ilma sõnadeta, oleksime lõhkise küna ees – korrektsetest reeglitest poleks vähematki abi, kui pole, millele neid rakendada.
Muidugimõista ei saa kumbagi olukorda tekkida, sest nii sõnavara kui reeglid on keele jaoks olemuslikud ning võrdselt tähtsad. Veelgi enam – mõne teooria[1] kohaselt pole sõnavara ja keelereeglid teineteisest rangelt lahus seisvad ega isegi mitte olemuslikult erinevad nähtused. Nii sõnade kui nende kombineerimise reeglite puhul arvatakse tegemist olevat tähenduse ja vormi „paarisrakenditega“, mida nimetatakse konstruktsioonideks.
Kui me suhtleme, siis me anname edasi tähendust ning teeme seda, kasutades kokkuleppelist keelelist vormi. No näiteks, ’muneva kodulinnu’ kohta tarvitame sõna kana – siin on tähenduse ja vormi koosolu kergesti mõistetav; kui aga tahame öelda, et meil on ühe kana asemel mitu, siis rakendame mitmuse konstruktsiooni […+ d], milles on koos mitmuse tähendus ja seda väljendav vorm, ning saame tulemuseks kanad. Konstruktsioonis oleva lünga – ’ …’ – tõttu saab sinna pista ka teisi nimisõnu ning hõlpsasti moodustada ka muud mitmuslikud vormid: munad, tibud, pesad jne.
See oli ülimalt lihtne näide põhimõttest, mis hoiab koos kogu keelt. Selle vaateviisi kohaselt ei koosne keel mitte sõnadest ja reeglitest, vaid hoopis konstruktsioonidest kui tähenduse ja vormi paaridest ning viimaseid leidub keeles n.-ö seinast seina: on nii valmis väljendeid nagu „aitäh“, „palun vabandust“, „eks ta ole“, „võta heaks!“, kui ka ühe või mitme lüngaga väljendusvorme, nagu „kes/mis sarnaneb kellelegi/millelegi millegi poolest“, mispuhul saab lünga vastavalt vajadusele sobiva sisuga täita, öeldes näiteks „tüdruk sarnanes välimuselt isale“ või hoopis „raamat sarnanes ülesehituse poolest teatmikule“. Konstruktsiooniks võib olla ka lausemall, nt käesoleva nupukese pealkiri matkib vigurküsimuse „Kumb oli enne: kana või muna?“ vormi ja paradoksile osutavat tähendust.
Keelt loovalt kasutades saame laiendada olemasolevaid väljendusviise neid uue sisuga seostades. Näiteks valmisväljendit „läheb löömaks“ saab tõlgendada ka lünkmallina ja sobitada sinna teistlaadi sisu, nt läheb tantsuks, ehituseks, arvete klaarimiseks; seejuures pärivad uued väljendid algse konstruktsiooni vormi „läheb milleks“ kui ka tähenduse ’algab intensiivne tegevus’, st nii tantsimist, ehitamist kui arveteklaarimist kujutletakse kui mitte otse lööminguna, siis mingil määral sarnase olukorrana.
Tähenduse ja vormi paarid on kõige olemuslikumad ja tähtsamad üksused keeles ja seda igal mõeldaval tasandil – sõnavara ja reeglite vastandusest ei saa enam juttugi olla. Konstruktsioonipõhise lähenemise kohaselt peaks keelt kirjeldama kui konstruktsioonide võrgustikku, kuna üksuste vahel on võimalik tuvastada seoseid, kuidas nad üksteisest tulenevad ning teistlaadi seoseid, mis lasevad ühtesid konstruktsioone sobitada teiste lünkadesse.
Tänapäeva keeleteadus ja sõnaraamatutöö on jõudnudki järku, kus tehakse katsetusi keelt võrgustikuna kirjeldada. Maailmas on teada kümmekond algatust eri keelte konstruktsioonide kogumike loomiseks. Eesti Keele Instituudis käivad teadusagentuuri grandi PRG1978[2] toel uurimistööd, kas ja kuidas oleks ka eesti keele jaoks võimalik luua sõnavara ja keelereegleid lõimivat ühtset andmestut. Selle uurimistöö edendamiseks korraldame Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsi raames 19. aprillil töötoa[3], milles neid teoreetilisi ideesid ja praktilisi probleeme lahkame.
Lugu ilmus ERR-i kultuuriportaalis 15.04.2024.
[1] Nn konstruktsioonigrammatikast on varem populaarses vormis kirjutanud Pille Penjam (2009), https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_01.pdf ja Heete Sahkai (2012) https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_01.pdf
[3] https://www.rakenduslingvistika.ee/kevadkonverents/from-a-dictionary-to-a-constructicon/
