Jõuluneljapäeval möödus märkamatult 40 aastat ühe uue õigekirjapõhimõtte sünnist. 22. detsembril 1982 võttis tollane vabariiklik õigekeelsuskomisjon ehk VÕK vastu otsuse „Lühendite õigekeelsus“. Selle uudne sõnum oli, et väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt punkti panna või jätta panemata ning et lühendamise eesmärgiga – hoida kokku võimalikult palju täheruumi – on paremini kooskõlas punkti ärajätmine. Varasemad lühendamissoovitused, mille järgi väiketähtlühendi järel käis kindlasti punkt, oli sõnastanud Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus 1932. aastal ning suuremas osas kehtivad need praeguseni.

VÕKi otsuse kohaselt on siiski vaja sisepunkti või -punkte lühendites, mis muidu langeksid kokku mõne eesti keeles leiduva sõnaga, vrd s.a ’sel aastal’ ja sa, v.a ’välja arvatud’ või ’väga austatud’ ja va, e.m.a ’enne meie ajaarvamist’ ja ema. Sõnaga kokku langevatele katkendlühenditele (näit. ’näiteks’, joon. ’joonis’) soovitas VÕK eelistada valiktähtlühendeid (nt, jn). Muide, 1932. aastal toetati omakorda juba levima hakanud kommet loobuda sisepunktidest seal, kus see arusaamatust ei tekita, näiteks lühendada jne. ja nn., mitte j.n.e. ja n.n.

Lühendipunkti „ärakaotamine“ on ilmekas näide, kuidas reegliuuendusi keeles rakendatakse ja omaks võetakse. 1980. aastatel leidis VÕKi otsus ühiskonnas vähe tähelepanu. Isikliku mälestuse järgi sain kümnendi keskpaiku kirja, milles olid punktideta lühendid, ning juurdlesin, kuidas vastata. Tookord jäin veel harjumuspäraste punktide juurde. Ajapikku leidis uuendus koha kooliõpikutes, näiteks Mati Hindi ja Viivi Maanso X klassi eesti keele õpikus 1992. aastal. 1990. aastatel loobus ka enamik suuremaid ajakirjandusväljaandeid järjepanu lühendipunktist, võimaldades üldsusel niisuguse kirjapildiga harjuda. Kõik, kes erinevalt koolis õpitust punkti ei kasuta, võivad siinkohal proovida meenutada, millal nende harjumus muutunud on.

EKI keelenõuandjad on aastakümneid saanud kinnitada, et lühendi järele ei ole tõepoolest vaja punkti panna. Sageli päritakse konkreetse lühendi kohta: „Kas siin (a, lp, hr, lk, nt, …) järel käib punkt?“ Nõuandja selgitab, et ühe lühendi kaupa vastata ei saa – tuleb jälgida, kuidas on samas tekstis või väljaandes toimitud teiste lühenditega. Vanal lühendamissüsteemil ei ole kehtivusaja lõppu, aga nüüdseks võib punkt mõjuda juba pisut vanamoelisena. Uues EKI teatmikus (https://eki.ee/teatmik/) on nenditud, et väiketähtlühendi järele tänapäeval – nelikümmend aastat hiljem – punkti pigem ei panda.

Tiina Leemets, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 2.01.2023.