EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja nooremteadur-keelekorraldaja Lydia Risberg selgitavad sügishooaja esimestes “Keeleminutites”, kuidas läheb töö 2025. aastal valmiva Eesti keele sõnaraamatu ehk ÕS-iga.

Käes on september ja koos sellega ka uus kooli- või tööhooaeg, kuidas kellel. Tegusad ja tööhoos oleme ka Eesti Keele Instituudis: 5. septembril korraldame avaliku seminari “Kuidas edeneb ÕS 2025?”. Nagu pealkiri ütleb, tutvustame seal keelehuvilistele, kus 2025. aastal ilmuva ÕSi töödega praegu oleme. Täna on veel viimane võimalus seminarile registreeruda, seda saab teha siin.

Sõnaraamatutöö on katkematu töö, mis ei saa kunagi päriselt valmis. Niisamuti on pidev töö eesti keele uurimine, olles sõnastiku koostamise lahutamatu kaaslane. Keelt ja keelekasutust on EKI keeleteadlased mitmest nurgast vaadanud, näiteks oleme uurinud seda, kas saab sarnaneda pimedale hobusele (ehk verbirektsiooni), ning küsinud, kas sa minuga galale tuled (ehk analüüsinud võõrsõnade kirjakuju). Nende tähelepanekute järgi oleme täiendanud sõnakirjeldusi EKI ühendsõnastikus ning sedakaudu jõuavad nad ka järgmisse ÕSi ehk “Eesti keele sõnaraamatusse ÕS 2025”.

Mõnikord tõukub uurimus keelehuvilise küsimusest – sealt sai alguse arutelu tõuksi üle. Küsimus, kas tõuks on eesti keeles tavaline sõna või on see mingi maiguga, on praegu endiselt uurimisel-arutamisel. Seega, palju tööd on küll tehtud, kuid töö käib edasi. ÕS valmib meie kõigi silme all ja seis on jooksvalt näha keeleportaalis Sõnaveeb. Oleme tänulikud paljudele keelehuvilistele, kes Sõnaveebis tagasiside andmise kaudu meile oma kommentaare ja ettepanekuid on saatnud ning edaspidigi saadavad – aitate nii järgmist ÕSi koostada!

EKIs on keele igatepidi läbiuurimiseks loodud ka mitmeid töörühmi, teiste seas näiteks morfoloogia-, rektsiooni-, sünonüümi- ja sõnaliigitöörühm ning koostöös Tartu Ülikooliga ka häälduse töörühm. Seminaril heidame põgusa pilgu morfoloogiatöörühma tegemistesse, kes tegeleb sõnade käänamise ja pööramise probleemidega. Lahendused on töös, ühendsõnastiku morfoloogiainfo täieneb pidevalt. Normingumuudatused arutatakse läbi koos Emakeele Seltsi keeletoimkonnaga.

Näiteks 2022. aastal otsustas toimkond morfoloogiatöörühma ettepanekul pidada normingukohaseks mitmeid rööpvorme, kuna nad on tegelikus keelekasutuses väga sagedad (vt otsust). Muuhulgas sai sõna õudne käänamine normingukohaseks kahel viisil: õudse ja ka õudsa. Pärast ÕS 2018 ilmumist on keeletoimkond kinnitanud mitu normingumuutust, mida kehtiv ÕS 2018 ei kajasta. Kõigi normingumuutusega seotud sõnade juurde on ühendsõnastikus lisatud ÕSi selgitus koos lingiga vastavale otsusele.

Töörühm tegeleb morfoloogiaprobleemidega pidevalt edasi. Tänavu suvel arutati näiteks tegusõna laadima küsimust. Järeldust võib lugeda EKI ühendsõnastiku rubriigist “ÕS selgitab”. Nimelt on tegusõna laadima laenatud alamsaksa keelest (laden ‘laadima, täitma’) ning samast tüvest on eesti keelde tulnud nii laeng kui hiljem ka laadung. Need nimisõnad erinevad oma tähenduste poolest rohkem kui tegusõna eri pöördevormid ning seepärast kasutatakse ka vorme laadib ja laeb sünonüümidena: laeb või laadib äpi alla. Mõnel juhul on aga üks vorm kasutuses juurdunum kui teine, näiteks laadib kaupa, aga laeb püssi.

Homsel seminaril tutvustame ka seda, mida on uut EKI teatmikus. Teatmik käib käsikäes EKI ühendsõnastikuga, alates 2025. aastast järgmise ÕSiga. Kui sõnastikust saab teavet ühe sõna kaupa, siis teatmikus leidub igasugust üldisemat keeleinfot: teatmikusse on tervikuna üle toodud 2019. aastal eraldi ilmunud mahukas õigekirjareeglistik, siin on kirjeldatud keelekorralduses aja jooksul tehtud normingumuudatusi, lisaks leiab siit ülevaate probleemkohtadest, kus normingud ja tegelik kasutus tugevasti lahknevad; siin on eesti ja võõrnimede kasutamise juhised ning palju muud infot. Samuti leidub teatmikus vastus mõistatusele, millisest allikast lähtuda kooliõpetuses.

Nagu suvi polnud keeletu, nii pole ka sügis keeleta. Ootame kõiki keelehuvilisi seminari kuulama!

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 04.09.2023.