Viimasel ajal on hoogu saanud tendents, kehtestada riigi n-ö rahvusvaheliseks nimeks omakeelne nimi, tõdes EKI juhtivkeelekorraldaja Peeter Pell “Keeleminutites”.

Kunagi 1980. aastatel, kui tegeldi eestikeelsete maanimede ülevaatamisega ja hakati rohkem eelistama lähtekeelseid nimesid, küsiti Henn Saarilt, selle ettevõtmise eestvedajalt, kas varsti peaksime Prantsusmaa asemel France ütlema. Tollal oli juba jõus ka põhimõte, et lähtekeelne nimi eesti tekstis pole kunagi “viga”. Saari vastas nii, et vahest saja aasta peale üks kord võib ette juhtuda kontekst, millesse France sobiks.

Nüüd näib nii, et selline olukord võib kätte tulla palju kiireminigi. Nimelt on viimasel ajal hoogu saanud tendents kehtestada n-ö rahvusvaheliseks nimeks (mida kõik peaksid kasutama) omakeelne nimi. Õieti on see juba varasemast teada nähtus, ent kui varem oli see seotud võõrvõimust vabanemisega (nt Basuutomaa → Lesotho, Ida-Bengal → Bangladesh), siis nüüd tekivad need soovid näiliselt eimillestki. 2018. a leidis Svaasimaa kuningas, et rahvusvaheliselt aetakse sassi Swaziland ja Switzerland (Svaasimaa ja Šveits inglise keeles), pealegi olla senine nimi Briti kolonialismi jäänuk. Seetõttu tuleb rahvusvaheliselt kasutada svaasi nime eSwatini (hiljem inglise keeles mugandatud Eswatiniks).

2022. a juunis oli sama mõte Türgi presidendil, kes pidas oma maa türgikeelset nime Türkiye väärikamaks kui inglise nime Turkey (pealegi olevat see kahemõtteline, sest turkey tähendab kalkunit). ÜRO sai nõude asendada kõik muukeelsed nimekujud türgikeelsega; erand tehti vaid neile keeltele, mis ei kasuta ladina kirja. Ühtlasi instrueeriti ÜROd kasutama õigesti siltidel tavalist suurtähtkirja: türgi nime puhul teeb selle eriliseks, et türgi väiksele i-le vastab suurtähena punktiga İ. Seega sildil peab olema TÜRKİYE. Türklaste soov asendada maatähis TUR tähisega TÜR siiski lükati tagasi, sest tähistes ei saa lisamärke kasutada.

Ja nüüd levib uudis, et sama teed on minemas India, kes võib võtta rahvusvaheliselt kasutusele sanskritikeelse nime Bharat (mis riigi ingliskeelses põhiseaduses ongi India teise nimena välja toodud, hindikeelses on ainult nimi Bharat). Tõsi, seal on veel palju vaidlusi ja opositsioon ei toeta nimemuutust.

Kuidas suhtuda nendesse nimemuutustesse Eestis? Välisnimede kohta annab meil soovitusi Emakeele Seltsi keeletoimkond. Lühidalt öeldes on meil valida olnud kolme lähenemise vahel: 1) aktsepteerida täielikult; 2) aktsepteerida osaliselt; 3) ignoreerida. Kõige rohkem on meil kasutatud esimest võimalust, mh 1990. aastatel, kui meiega koos vabanenud mitmed maad, mis enne olid tuntud vahendajate kaudu saadud nimedega, muutsid oma nime, nt Kirgiisia → Kõrgõzstan, Moldaavia → Moldova.

Teine võimalus on see, kui jätta igapäevakasutusse senine harjumuspärane nimi, aga ametliku suhtlemise jaoks võtta riigi enda soovitatud nimi. Praktikas on see tähendanud, et maailma maade nimekirjas on lühinimeks traditsiooniline nimi, aga ametlikus riiginimetuses on kasutatud rahvusvaheliselt soovitatud nime. Näiteks Elevandiluurannik, aga Côte d’Ivoire’i Vabariik; Svaasimaa, aga eSwatini Kuningriik (keeletoimkond pidas siinkohal paremaks järgida svaasi algustähetava).

Kolmandat võimalust on kasutatud harva, kättesaadavaim näide on Valgevene, mille puhul me ei ole järginud maa soovi, et tema nimi oleks Belaruss, sest senine eestikeelne nimi on sedavõrd juurdunud.

Millal valida üks või teine lähenemine, tundubki olenevat sellest, kui väärtuslikuks me peame senist nime: skaala ühes otsas on Valgevene, teises nt Kirgiisia, kusagil keskel aga Svaasimaa.

Nime niisuguse muutmise soovi tuleb püüda mõista, sest nimed on tähtis osa maa identiteedist. Ka meie oleme seda varem proovinud: 1920. aastate Eestis arutleti elavalt selle ümber, kas meie maa nimi ka teistes keeltes ei võiks olla Eesti. Näiteks 1923. a välja antud Wiedemanni sõnaraamatu kordustrükist leiame tiitellehel mh kakskeelse teksti: Eesti kaardiga / Mit einer Karte Eestis.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 25.09.2023.