Arvi Tavast: “Mõistmine põhineb suures ulatuses kuulaja ja kõneleja koostöövalmidusel, sellel, et nad on motiveeritud leidma selliseid sõnu, mis tagavad nende ühise eesmärgi täitmise.” Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast vastas nii küsimusele, kas keele kiire muutumine ohustab eesti keelt. 

Arvi Tavasti sõnul ei saa arvutikasutaja sõnastikuga ette kirjutada, missugune on eesti IT-oskuskeel või ÕSiga ette kirjutada, missugune on eesti keel üldkeelena. Tavasti sõnul on keel muutuv nähtus, iseorganiseeruv süsteem, mis saab hakkama palju suuremas olukordade valikus ja palju edukamalt, kui seda võiksid sõnaraamatud või keelekorraldus võimaldada. Küll aga saab tema sõnul keelekasutust suunata.

Arvi Tavast: “Suunata saab autoriteediga või mingisuguse nähtavusega. Näiteks ERRi toimetajad on üsna mõjukad inimesed, sest neid kuuleb palju inimesi. Toimetaja keelekasutus mõjutab üldist keelekasutust. See kehtib ka teadlike mõjutuskatsete kohta. ÕS on hea kaubamärgiga populaarne toode, kust inimesed on harjunud asju järele vaatama. Mis tähendab, et kui ÕSis on mingisugune nähtus kirjas, siis ta levib paremini, kui ta ei oleks seal kirjas!”

See omakorda paneb Arvi Tavasti sõnul mõjutajatele ka vastutuse.

Septembris ametisse asunud Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli süsteemiinsenerina ja Tartu Ülikooli magistri- ja doktoriõppe filoloogina.

Saate autor on Piret Kriivan.

Kuula saadet SIIT.