Sven-Erik Soosaar, EKI vanemteadur ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige

Soomeugrilased on alati olnud looduslähedased rahvad, seetõttu võiks ka meie keeltes olla ohtralt ühist sõnavara looduse kohta. Siiski on loodusnimetused soome-ugri keeltes küllaltki varieeruvad ja eri algupära, kuna Uurali rahvaste tänapäevane asuala ulatub Arktikast stepivööndisse. Üllatavalt palju on säilinud ühistüvesid, mis ulatuvad uurali või soome-ugri algkeelde, seega on need vähemalt 4000 aastat vanad.

Valdur Mikita sõnul on maa ja mets, jõed ja järved kõige iidsem osa meie identiteedist. Kas ka need sõnad on kõige iidsemad eesti sõnad?

Maa ja selle koostis. Üks vanimaid sõnu eesti keeles on maa. See uurali tüvi tähendab enamikus keeltes maad, nt udmurdi ja komi mu, mansi maa ja nganassaani mou. Nüüdseks väljasurnud kamassi ja matori keeles tähendas selle tüve vaste, vastavalt maja ja bija, aga mäge. Nagu näha, on eesti keeles tüvi suure kasutuse käigus lühemaks kulunud ja algsest kahest silbist on alles vaid üks.

Loe edasi SIIT.

Foto: Heiko Kruusi. Maastik Marimaal Tšodrajal Volžski rajoonis.

Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Loodus (juuni 2021).