Tähtedega on selge, eesti tähestikus on neid 27. On siiski vähetuntud fakt, et eesti tähestik algab a, b, d ehk ilma c-ta. A, b, c ehk eesti tähestik koos võõrtähtedega (c, q, w, x, y) on eesti-ladina järjestustähestik, selgitas EKI direktor Arvi Tavast “Keeleminutites”.

Sõnu juba sama lihtsasti kokku ei loe, kuna neid tuleb kogu aeg juurde. Peamine uute sõnade allikas seisneb eesti keele omapäras – et meil peetakse traditsiooniliselt sõnadeks ka liitsõnu ja tuletisi. Mõned neist on sagedad, kinnistunud, ammu tuntud ja igas sõnastikus sees, näiteks ees-märk, see-tõttu, koos-töö, õpi-lane, võima-lik, muut-u-ma.

Lisaks aga oskab iga pädev kõneleja neid juurde teha, ise seda märkamatagi. Ka kuulajale on nad enamasti kohe mõistetavad. Näiteks on praegu suurima eesti keele korpuse ehk kirjalike tekstide kogu andmetel vaid ühe korra kasutatud sõnu altvalgustamine, kevadpäikesekuld, tagasisöötja, sõltumatustama, võtteplatsiline, kannalaiune, mis on ilmselt raskusteta mõistetavad igale lugejale.

Üldse on korpustel see huvitav omadus, et sõltumata korpuse mahust esineb umbes pool sõnadest seal vaid ühe korra. Sama käib inimese elu jooksul kohatud tekstide kohta: umbes pooli sõnu, mida keegi meist on elu jooksul kuulnud, oleme kuulnud vaid korra. Mõned neist sõnadest ongi vajalikud vaid sel ainsal juhul, mõne tuntus piirdub mingi kitsa valdkonnaga, mõned tulevad järsku moodi ja kaovad sama ruttu, mõned aga meeldivad inimestele sedavõrd, et jäävad käibele laiemalt.

Korpuses on erinevaid sõnu kokku üle 16 miljoni. Nende hulgas on muidugi nimesid, numbreid, veebiaadresse, tootekoode, kirjavigu ja muude keelte sõnu, mis kindlasti eesti keelde ei kuulu. Siiski jääb ülalnimetatute sarnaseid ehtsaid eestikeelseid sõnu järele ikka päris palju miljoneid.

EKI ühendsõnastikus kui praeguses suurimas eesti keele sõnastikus oli nende keeleminutite kirjutamise alguses 159 775 märksõna. See arv küll kasvab natuke iga päev, näiteks siinse kirjutamise ajal on koostajad jõudnud lisada märksõnad halla, hirudoteraapia, lõger, kaaniravi, polikas, ründeliin, supersiga, tipuründaja, tipurünne, vaglaravi, välisagent (kontrollige, kas ka neid mõistsite kohe raskusteta). Sõnastikus on sellegipoolest vaid tilluke murdosa kõigist eesti keele sõnadest.

Millised uued sõnad lähevad käibele nii laialt või on muus mõttes nii tähelepanuväärsed, et neid tasub sõnastikku lisada, saab päriselt teada alles tagantjärele. Sellepärast ongi sõnastikud alati natuke ajast maas. Ootama, et sõna juba oleks laialt levinud, sõnastikukoostajad küll ei jää, vaid püüavad oma kogemuse ja keeleteadmiste abil häid märksõnakandidaate juba varem ära tunda. Eesti keelt päris ära kirjeldada ei jõua sõnastikud aga kunagi, sest igal hetkel võib keegi meist öelda või kirja panna sõna, mida kunagi varem kasutatud ei ole. Nii see meie keel tasapisi arenebki, lähtuvalt meie kõigi väljendusvajadustest, keeletundest ja leidlikkusest.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 13.03.2023.