F. J. Wiedemanni nimelise keeleauhinna pälvis tänavu Jüri Viikberg pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.   Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Viikberg wiedemannilikult põhjalik ja laia haardega keelemees, kes avaldab kaalukaid teadustöid, koostab sõnaraamatut, õpetab ülikoolis ja tutvustab pidevalt oma uurimistulemusi ka ühiskonnas laiemalt.

Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest “Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”. 

Viikbergi peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Ta on juhtivaid murdeuurijaid, kellelt ilmus äsja “Eesti murrete grammatika”, mis ühtlasi on esimene tervikülevaade eesti murrete grammatilisest ehitusest. Jüri Viikberg on koostanud ja toimetanud ka mahukat “Eesti murrete sõnaraamatut” ning ta on kõrgkooliõpiku “Eesti murded ja kohanimed” üks autoreist. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara.

Jüri Viikberg on üllitanud üle saja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni. Pühendunud õppejõuna on ta innustanud üliõpilasi otsima vastuseid eesti keele kujunemise eri tahkudele ja hindama eesti keele mitmekesisust. Lisaks on ta osalenud paljude erialaste töörühmade ja valdkondlike komisjonide töös.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Helle Metslangile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

ERR 11.02.2021 

Haridus- ja Teadusministeerium