Keelekümblus

Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) rakendamisviis, kus õppetöö toimub kahes või enamas keeles. Keelekümblusprogrammis õpitakse riiklike õppekavade alusel, kusjuures vähemalt 60% ainetundidest toimub sihtkeeles. Keelekümbluse mudel määrab sihtkeele kasutamise osakaalu ja intensiivsuse.

Keelekümblusprogramm annab muu kodukeelega lastele võimaluse omandada teist keelt loomulikus keelekeskkonnas, toetades samal ajal ka nende emakeele arengut. Programmi eesmärk on arendada mitmekeelseid ja -kultuurilisi keelekasutajaid, kes suudavad õppida ja suhelda nii eesti keeles kui ka oma emakeeles.

Eestikeelsele haridusele ülemineku põhimõtted alates 1. septembrist 2024

Alushariduses ning põhikooli esimestes ja neljandates klassides, kus õppetöö toimub eestikeelsena, ei rakendata keelekümblusmudeleid. Neis rühmades ja klassides kasutatakse lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikat.
Põhikooliklassid, mis ei ole veel täielikult eestikeelsele õppele üle läinud, kuid on osa keelekümblusprogrammist, võivad jätkata olemasolevate mudelite rakendamist.

Keelekümblusprogrammi rakendamist reguleerib haridus- ja teadusministri määrus

Keelekümblusprogrammi rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul

Keelekümblusprogramm on terviklik ja toetatud õppekorralduse viis, mis põhineb erinevatel keelekümblusmudelitel nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhikoolis.

Alates 1. septembrist 2024 rakendatakse eestikeelsele haridusele ülemineku raames lõimitud aine- ja keeleõpet alushariduses ning põhikooli esimestes ja neljandates klassides. Nendes rühmades ja klassides keelekümblusmudeleid enam ei kasutata.

Põhikooliklassid, mis ei ole veel täielikult eestikeelsele õppele üle läinud ja on liitunud keelekümblusprogrammiga, võivad jätkata seniste keelekümblusmudelite rakendamist.

2025. aastast saavad põhikoolid keelekümblusprogrammiga liituda ainult hilise keelekümblusmudeli alusel.

Põhikoolis rakendatavad mudelid

Varajane keelekümblus
Varajase keelekümbluse mudelis toimub õppetöö 1. kooliastmes täielikult eesti keeles. Alates 2. kooliastmest jätkub õpe eesti keeles, pakkudes eesti keelest erineva emakeelega õpilastele vajalikku keelelist ja õppealast tuge vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõigetele 2–4.

Hiline keelekümblus
Hilise keelekümbluse mudelit rakendatakse alates 5. või 6. klassist. Selle mudeli puhul moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpetatavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60% õppetööst.

Kahesuunaline keelekümblus
Kahesuunalise keelekümbluse mudelis toimub õppe- ja kasvatustegevus 1.–9. klassini paralleelselt eesti ja vene või ukraina keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%. See mudel toetab nii eesti kui ka muu kodukeelega õpilaste keeleoskuse ja kultuuriteadlikkuse arengut.

Keelekümblusprogrammi eesmärk on toetada muu kodukeelega õppijate keeleoskuse arengut läbi lõimitud aine- ja keeleõppe. Programmi rakendavad haridusasutused lähtuvad riiklikest õppekavadest ning järgivad järgnevaid põhimõtteid.

Õppetöö korraldamise alused

Keelekümblusprogramm tugineb koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale (LARÕ) ja põhikooli riiklikule õppekavale (PRÕK).
Haridusasutus võib rakendada ühte või mitut keelekümblusmudelit, vastavalt oma õppekorraldusele ja õppijate vajadustele.
Eesti keeles õpetav õpetaja peab valdama eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel.
Keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, järgides õppijate eakohast keelelist arengut ja tõenduspõhiseid metoodilisi põhimõtteid, sealhulgas:
- üks õpetaja – üks keel põhimõte;
- lõimitud aine- ja keeleõpe koos süsteemse õppima õppimise toetamisega;
- järjepidev tagasisidestamine ja edasiliikumise toetamine;
- koostöine ja lõimiv õppeprotsess, mis võimaldab õppijatel aktiivselt keelt kasutada.

Õpikeskkond ja keelekasutus

Keelekümblusklassis luuakse aktiivseid suhtlussituatsioone, kus õppetöös osalevad aktiivselt vähemalt 80% õpilased ja 20% õpetaja. Rühmatöö ja paaristööd toetavad keelekasutust ja suhtlemisoskuse arengut.
Keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist igapäevategevustes ja õppeprotsessis, laiendatakse keele- ja kultuurikeskkonda ning suhtluskontakte.

Tugi haridusasutusele

Keelekümblusprogrammis osalevatel haridusasutustel on õigus saada:

metoodilist tuge ja juhendamist piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt;
nõustamist Eesti Keele Instituudi keelevaldkonna nõustajatelt, keelekümbluse valdkonna projektijuhilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt nõustajatelt;
võimalust osaleda keelekümblusvõrgustiku üritustel, kus jagatakse parimaid praktikaid ja arendatakse koostööd teiste haridusasutustega.

Keelekümblus on rahvusvaheliselt tunnustatud keeleõppe programm, mille eesmärk on arendada õppijate mitmekeelsust ja toetada nende toimetulekut mitmekultuurilises keskkonnas. Keelekümblusprogrammi alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.

Eestis hakati keelekümblust kavandama 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal. Programmi väljatöötamist ja rakendamist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet. Keelekümblus hakkas laiemalt levima vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides, et pakkuda õppijatele võimalust omandada eesti keel loomulikus õpikeskkonnas, säilitades samal ajal oma emakeele ja kultuurilise identiteedi.

Programmi tulemuslikkust näitab fakt, et kui keelekümblusega alustati, osales programmis vaid neli kooli. 2012. aastal lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi, kellest 25% lõpetas kuld- või hõbemedaliga. Nende haridustee kulges nii eesti kui ka vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi vältel.

Lapsevanemate toetus on keelekümblusprogrammis olulise tähtsusega. 2004. aastal loodi Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit (KLL), kus lapsevanemad jagavad kogemusi ja toetavad keelekümblusõppes osalevaid peresid ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega.

Fakte keelekümblusest

Idee

Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.

Faktid

Keelekümblus toimub riikliku õppekava alusel ning on vabatahtlik nii lapse, vanema kui ka haridusasutuse jaoks.
Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
Keele, aineõppe ja õpioskuste arendamine on omavahel tasakaalus.
Õpe toimub kahes keeles, kusjuures vähemalt 60% ainetundidest on eesti keeles.
Varase keelekümblusprogrammi alusel õppivad õpilased on 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus kinnitab nende õpilaste väga heal tasemel eesti keele oskust, mis on saavutatud süsteemse ja järjepideva keeleõppe tulemusel.

Keelekümbluse eesmärk on tagada, et õpilased:

saavutavad võimetekohase edu kõigis õppeainetes;
oskavad eesti keeles suhelda, lugeda ja kirjutada ning on valmis jätkama õpinguid eestikeelses haridussüsteemis;
arendavad oma emakeeleoskust ja suudavad jätkata õpinguid ka oma kodukeeles;
säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

Levinud müüdi, mida uurindud ega kogemus ei kinnita

Müüt: teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
Tegelikkus: keelekümblusprogrammi õpilased saavad tuge igas õppeaines ning nende tulemused on võrreldavad eakaaslastega tavaklassides.

Müüt: teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
Tegelikkus: keelekümbluses on fookuses nii aine kui ka keel, mis tähendab, et õpilased omandavad ainealased teadmised samaväärselt eakaaslastega.

Müüt: vanemad, kes ei valda eesti keelt, ei saa last õppetöös toetada.
Tegelikkus: õppimises mängivad võtmerolli koolis pakutav metoodiline tugi ning kodune positiivne hoiak keeleõppe suhtes. Vanemate keeleoskus ei ole määrav.

Müüt: keelekümblusprogrammis osalejad ei õpi korralikult selgeks ei emakeelt ega sihtkeelt.
Tegelikkus: keelekümblus toetab nii eesti kui ka emakeeleoskust, arendades tasakaalustatult mõlemat keelt.

Müüt: reaalaineid on teises keeles keerulisem õppida.
Tegelikkus: keelekümblusprogrammis kasutatakse tõenduspõhiseid meetodeid, mis toetavad õpilaste ainealaseid teadmisi ja keeleõpet samaaegselt.

Keelekümblusprogramm loob mitmekeelse ja -kultuurilise keskkonna, mis valmistab õppijaid ette edukaks haridusteeks ja tuleviku väljakutseteks.

Keelekümblusprogrammi aastaraamatud

Kontakt:

Elina Bratšun-Küüsmaa
projektijuht
elina.kuusmaa@eki.ee
5322 9244

Kas leidsid, et sisu on kasulik?

Jah

Sinu tagasiside on meieni jõudnud. Aitäh!