Keeleteadlased: noored suhtuvad eesti keelde kui mõnusasse kodukootud asja (ERR 12.03.2021)
Reedel räägiti Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi korraldatud arutelupäeval “Eesti keel normi ja vabaduse vahel” muu seas ka teismeliste keelekasutusest ja sellest, kas eesti keel on nende jaoks cringe.
Arutelu viisid läbi keeleteadlane Liina Lindström ja Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessor Virve Vihman.
Vihmani sõnul on hakatud täheldama muutusi noorte eesti keele sõnavaras. “Neli aastat tagasi eesti keele seisundi koostamise käigus tekkis päris mitmes kohas selliseid küsimusi, et mis on eesti keele olukord noorte suus ja kasutuses.”
Praeguseks aasta kestnud projekti abil saadakse aimu noorte keelekasutusest neilt endilt. “Teeme seda natuke ebatavalisel moel. Oleme leidnud keelesaadikuid 4.–10. klassidest. Me koolitame neid, jagame neile diktofone ja juhiseid ning nad saadavad meile salvestusi suulistest vestlustest oma eakaaslastega ja ka oma kiirsuhtluse sõnumitest. Nad asuvad neljas erinevas Eesti osas, meil on kindlasti väga põnev andmestik kogunenud,” rääkis Vihman.
“Noori iseloomustab avatus uutele suundadele, trendidele, uutele sõnadele, leida uus kasutus vanadele sõnadele,” selgitas Vihman. “Mis lisab teravust, on see väga kiire sotsiaalmeedia, tehnoloogia uuenduslikkus, kiire kasv ja areng. Noored kohanevad agaralt platvormidega, nad on kiired vastuvõtjad, nad otsivad uusi kogemusi.”
“Peab ütlema, et see tehnoloogia, mille kaudu me edastame sõnumit, mõjutab ka sõnumi vormi. See, kui palju on neti- või kiirsuhtluse vorm erinev suulisest keelest, on meie põhiline küsimus,” ütles Vihman.
Ka sotsiaalmeediaplatormid mõjutavad keelekasutust, sest seal on palju sisu inglise keeles. “Võib ka küsida, kas see praegune isolatsiooni ja distantseerumise olukord tähendab, et noored veedavad rohkem aega ingliskeelses keskkonnas ja mida see omakorda tähendab,” rääkis Vihman.
Näiteks toodi sõna cringe, mis tähendab eesti keeles piinlikku või ebameeldivat. “Huvitav on see, et cringe’i inglise keeles kasutatakse eelkõige tegevussõna või nimisõnana, aga vaikselt on see võtnud omadussõna rolli ning eesti keeles kasutatakse enamasti omadussõnana,” rääkis Vihman. “See on väga hea vahend hoiaku väljenduseks, mida teismelised kasutavad Eestis üha rohkem.”
Noorte suhtumine eesti keelde on huvitav. “Noored ei arva, et eesti keel on halb. Nad lihtsalt suhtuvad sellesse mõnusasse kodukootud asja nagu suvel vanaema juures käimisesse,” nentis Vihman.
Liina Lindströmi sõnul eesti keel noorte laialdase slängi- ja võõrkeelsete sõnade kasutuse tõttu hukas pole. “Teismeliste kasutuses kuhjuvad need jooned ja see on kõige tüüpilisem psühholoogiline eraldumine ja vastandumine vanemale generatsioonile, mis toob kaasa ka selle, et saan vastanduda ka keele kaudu,” ütles Lindström. “See hüpe toimub teismeliseeas ja hilisemas vanuses vaikselt vaibub. Nii et see ei tähenda, et kõik, mis teismeliste keelekasutuses on, jääks, see võib muutuda.”