Valitsuse otsusega luuakse riigile keskne tõlkekeskkond, mille eesmärk on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha mitmekeelsemas maailmas.

Seni on ideed eest vedanud, arendanud ning ärianalüüsi juhtrühma tööd koordineerinud Justiitsministeerium, töörühma osalistena olid algusest peale kaasas Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Eesti Keele Instituut.

Keskne tõlkekeskkond koondab tulevikus kokku tõlketööde tellimuste, masintõlke, tõlkemälud, mitmekeelsed terminibaasid ja muud tõlkimiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Iga soovija saab tõlkekeskkonnas oma tekste tõlkeabitööriistadega tõlkida ja mugavalt liidestatud terminibaase kasutada. Keskne tõlkekeskkond soodustab valdkondlike sõnastike ja masintõlkemudelitega majandusarengut, kuna edendab ettevõtete konkurentsivõimet ja kaotab keelebarjäärid, mida üldkeele masintõlkemudelid üksi ei suuda. Ühtse keskkonna kasutuselevõtmisel vähenevad tõlkimise ajakulu kasutajale ning rahalised kulud tõlketeenuse tellijatele. Samuti paraneb tõlkekvaliteet ning terminoloogiline ühtsus.

Tõlkekeskkonna arendust juhib edaspidi Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskus, tehes seda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Siseministeeriumiga.

„Loodav tõlkekeskkond on riigiülene innovaatiline arendusprojekt, mis tõstab tõlgete kvaliteeti ja vähendab dubleerivaid arenduskulusid erinevate tehnoloogiliste lahenduste loomisel. Keskkonna loomisel taaskasutatakse juba loodud komponente, mis võimaldavad luua uue lahenduse väiksemate kuludega,” ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Haridus- ja Teadusministeerium võtab keskse tõlkekeskkonna loomisel meeleldi juhtrolli, sest meie valitsemisalas on Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskus, kelle vedamisel viiaksegi selliseid projekte ellu,” sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Hetkel Eesti Keele Instituudi poolt juhitud masintõlke tehnoloogia projekti tulem saab olema üheks oluliseks osaks keskses tõlkekeskkonnas. „Sel aastal alustasime valdkondliku masintõlketehnoloogia arendamisega meditsiini-, riigikaitse- ja õigusvaldkonna jaoks. Selle integreerimine kesksesse tõlkekeskkonda on oluline samm keeletehnoloogilises arenguhüppes,” kinnitab instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht Susanna Oja. Keskkond on kavas luua etapiviisiliselt  aastatel 2022 kuni 2026.

Keskkonna loomiseks valmis Justiitsministeeriumi tellimusel äri-, arhitektuuri-, mõju-, riski- ning kulu- ja tasuvusanalüüs, rakendamise kava ning prototüüp. Analüüs on leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt.