22. aprillil toimunud konverentsil “150 aastat oma keelekorraldust” tutvustasime uut keeleinfoallikat, EKI teatmikku https://eki.ee/teatmik/. Ajal, mil infopäringud peavad meile vastuseid andma järjest vähemate klikkidega, tegeleme ka meie enda teenuste kaasajastamisega. Keeleinfo veebitööriistad muutuvad järjest paremaks. Liigume selle poole, et kõik sagedamini vajaminevad keelematerjalid oleksid koondatud ühte-kahte asukohta veebis ning moodustaksid kergesti hoomatava ja intuitiivse terviku iga, sealhulgas seni keelekauge kasutaja jaoks. Harjumus neid keelevahendeid kasutada aitab kindlasti kaasa selgemale, rikkamale ja kaunimale eesti keelele. Meie omakorda ootame kasutajalt märguandeid keeleküsimuste kohta, mis veel selgitamist vajaksid.

Mis on EKI teatmik?

EKI teatmik on mõeldud kõigile, kel eesti keele kohta küsimusi, mis nõuavad pikemaid selgitusi. Teatmik on EKI ühendsõnastiku paariline: vastastikku täiendavad nad teineteist. Teatmikus on artikleid sõnamoodustusest (liitsõnadest ja tuletistest), tähendustest (sh paronüümidest), uutest sõnadest jm, eraldi peatükid on terminitest ja nimedest (eesti ja võõrnimed), artikleid on ka lause peatükis (nt sihitise teemal) ja teksti peatükis (selge keel). KKK rubriigis leiab vastused EKI-t ja keelearendust (keelekorraldust) puudutavatele küsimustele. Teatmiku osa on ka 2019. a ilmunud õigekirjareeglistik.

Teatmikus on soovitusi ja selgitusi, kuid ka seisukohavõtte ja teatmematerjale. Nii leiab sealt ülevaated toimunud sõnavõistlustest, lühikokkuvõtted Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsustest, samuti üle 70 keele ja piirkonna nimede kirjutamise ja hääldamise juhised. Teatmikku täiendatakse pidevalt. Tegemist on kollektiivse, tänapäeva eesti keele osakonnas tehtava tööga. Teatmiku põhiosa on koostatud 2021. a algusest alates.

Keelenõuvakk

Teatmiku juures asub ka uus Keelenõuvakk, mille põhisisuks on vastused korduma kippuvatele keelenõuküsimustele. Pigem vähem, aga paremini. Vana Keelenõuvakk kujutas endast väljavõtet igapäevastest telefoninõuannetest ja oli seetõttu kirev kogu lakoonilisi nõuandeid (üle 7500 alates 2004. aastast), mille ajakohasena hoidmine hakkas ajapikku üle jõu käima. Uus Keelenõuvakk ei sisalda sõnu vm keelendeid, mida on võimalik seletada Sõnaveebis või EKI teatmikus. Välja arvatud siis, kui tegu on sageda küsimusega. Ent ka sel juhul on viide artiklile, kus on rohkem infot. Vanas Keelenõuvakas oli kandeid, mis kordasid infot sõnaraamatutes ja keelenõukirjutistes vm, mõnikord sisaldades ka vastuolusid.

Vana Keelenõuvakk on alles, ent avalikku linki selle juurde ei vii. Suur hulk vana Keelenõuvaka kandeid on kas ebatäpsed või aegunud ning me ei ole olnud suutelised seda lühikese aja jooksul korda tegema, sealhulgas vajalikku ja ajakohast sisu üle võtma. Kanname infot üle kolme kohta. Sõna kohta käiva info lisame EKI ühendsõnastikku Sõnaveebis. Muu keeleinfo läheb kas EKI teatmikku või uude Keelenõuvakka.

Anname vanale baasile ligipääsu üksnes uurimise otstarbel. Leiame, et vana Keelenõuvaka ebatäpne või aegunud info toob avalikkusele näitamisel rohkem kahju kui kasu.

Kuula ka 1. mai Vikerraadio Keelesaadet, kus Piret Kriivanil käis külas ja EKI Teatmikust rääkis meie juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.

Head teatmiku kasutamist. Tagasiside ja ettepanekud on oodatud.