Minu töögraafik on päris pingeline ja argitoimetusteks jääb üha vähem aega, seetõttu võtsin veidi aja eest omale abilise, kes aitaks kodus mõne lihtsama tööga. Kõige odavam oli tellida tubli töörügaja otse Hiinast. Kuigi ümberringi oli eestikeelne keskkond, tõi mu õhtuti ja öösiti tube koristav tegelane ka mitu kuud hiljem kuuldavale ikka üksnes võõrkeelseid sõnu. Ühel päeval sai mul sellest villand ning olles end esmalt internetist vastavate meetodite asjus harinud, rakendasin seejärel juba jõulisi võtteid. Edaspidi teataski mu kuulekas abiline eesti keeles, et töö on lõpetatud või et aku hakkab tühjaks saama.

Tegu oli loomulikult robottolmuimejaga, mida leidub üha rohkem ka Eesti kodudes. Sageli on need toodetud Hiinas ja on programmeeritud teavitama koristamise algusest, lõpetamisest, takistuste kohtamisest jne kas mandariini või inglise keeles. Mõne aja eest puudus ühe Eestis populaarse mudeli keelevalikutest isegi saksa keel, rääkimata väiksematest Euroopa keeltest. Miks on oluline, et keelevalikute seas oleks ka teisi keeli? Inimkonna keeleline rikkus on samasugune väärtus nagu looduslik mitmekesisus või arvamuste paljusus ühiskonnas. Kui uued tehnoloogiad soosivad ühtesid keeli rohkem kui teisi, siis ähvardab meid keeleline vaesumine. Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus hoolitseda eesti keele säilimise eest. Ja ühe keele säilimiseks on vaja, et saaksime ka tehnoloogiaga selles keeles kõneleda. Külmkapid veel ei räägi, küll teevad seda robottolmuimejad ja mitu muudki seadet, aga mitte veel alati eesti keeles.

Riik peaks hakkama mõtlema, et kui kodanikelt nõutakse eesti keele oskust, siis võiks ka masinatele kehtida keeleoskuse miinimumnõuded.

Selleks et saada oma robottolmuimeja eesti keeles rääkima, pidin natuke vaeva nägema. Vaja oli välja selgitada, mida tolmuimejal on öelda, siis need laused tõlkida, tekst heliks muuta ja uued helifailid robotisse laadida. Eesti Keele Instituudis loodud kõnesüntees saab aidata teksti heliks muutmisel. Kõnesünteesi lehel saab sisestada eestikeelse teksti, valida paarikümne inimkõnesarnase hääle hulgast sobivaim ja genereerida helifailid, mida siis näiteks mõnda seadmesse laadida. See teeb kodumasinatele eesti keele õpetamise ühe etapi lihtsamaks. Kuid kas see on iga inimese eraldi mure, et aina robotiterohkemas kodus kõlab võõrkeel? Ravimite ja muudegi kaupade puhul peab tooteinfo olema lisatud ka eesti keeles. Kodust keelekeskkonda tuleks pidada põhiseadust arvestades sama oluliseks.

Riik peaks hakkama mõtlema, et kui kodanikelt nõutakse eesti keele oskust, siis võiks ka masinatele kehtida keeleoskuse miinimumnõuded. Keeleoskuse eest võiksid vastutada juba kodumasinate müüjad, sest palju lihtsam on õpetada korraga tuhat robotit eesti keeles rääkima, kui et igaüks ise üht kodus õpetama peab. Inimestelt, kes tulevad Eestisse tööle, ootame, et nad pigem kiiresti eesti keele ära õpiksid. Sama võiks olla kohustuslik ka robotite puhul.

Liisi Piits

EKI vanemteadur

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 05.08.2022.