Soe lõunamaine õhk, krussis viinamarjaväädid, jahutav vein ja sõbrad – veinituristile on see igati tuttav vaatepilt. Ent selleks, et reis enda maitse järgi kujundada, ei pea olema veini- või õllesõber. Turismieksperdid on mõelnud ka kõige tavatumate huvidega reisisellidele, olgu sooviks käia kuulsuste radadel, šokeerida end sõjatandril või kolada surnuaedades. Pilgu turismivaldkonna mõistesüsteemile heidavad EKI vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Kui paljud meist teavad, mis hotellis veetsid mesinädalad prints William ja printsess Kate? Mõne inimese jaoks aga teadmisest piisab, et kohvrid pakkida ja sinna ise kohale sõita. Reisidest, mille eesmärk on näha maailma läbi kuulsuste silmade, on kujunenud eraldi turismiliik. Kuulsuste turismi harrastajad käivad näiteks Beverly Hillsis filmistaaride villasid vaatamas või külastavad Saksamaal filosoofide majamuuseume. Ekraaniturismiks võib aga nimetada seda, kui huviline läheb pärast “Kevade” vaatamist Palamusele, et istuda samas koolipingis, kus Toots.

Mõni turist seevastu valib palju süngema sihtkoha. Katastroofiturism tähendab reisimist piirkondadesse, mis on üle elanud midagi traagilist. Igal aastal võtab mõni eestlanegi ette sõidu Tšornobõli, et vaadata ringi ligi 40 aasta taguse tuumaõnnetuse aladel. Samuti on neid, kes harrastavad sõjaturismi, reisides lahingutest räsitud paikadesse. Seejuures võib turist minna ka aktiivsesse sõjapiirkonda, kuid eesmärk ei ole mitte ise rindele asuda, vaid toimuvat mõista ja tajuda.

On ka surnuaedu, kus leinajad on pidanud turistidele ruumi tegema. Surmakultuur on köitev ning surnuaiad täis kunsti ja ajaloomälestisi. Vana-Egiptuses olid surnutele mõeldud hooned suuremadki kui elavate omad. Kalmistuturismi sihtkohtades otsitakse surnuaedadesse maetud kuulsusi ja mõnes populaarsemas, näiteks Pariisis, müüakse lausa pileteid. Kalmistuturismiga seondub esivanemate turism ehk reisimine oma perekonna ja juurtega seotud sihtkohtadesse.

Ent ka omaenda peret luues võib tee välismaale viia. Näiteks viljastusturism on reisimine selleks, et läbida sihtkohas viljatusravi, mida koduriigis teha ei saa. Sarnastel põhjustel on välja kujunenud aborditurism. Samas on levinud ka lapseoote- ja sünnitusturism. Neist esimene tähendab lõõgastavat romantilist väljasõitu, enne kui uus liige perega liitub. Teine aga on tihti ajendatud soovist tagada endale ja oma lapsele võimalusterikkam elu, kuna nii mõneski riigis saab värske ilmakodanik kohaliku kodakondsuse.

Samuti harrastatakse abieluturismi: pulm korraldatakse näiteks sellises välisriigis, mis on pruutpaarile erilise tähendusega. Ja kui leivad ühes kapis, siis miks mitte lisada mesinädalatesse romantikat tähevaatlusturismiga. Unistada võib aga suuremaltki, näiteks kosmoseturismist. Seda sihtkohta ei puuduta vähemalt ületurism, mis on omane näiteks Louvre’ile, kuhu massid kogunevad “Mona Lisat” vaatama.

Pärast selle artikli lugemist võib ahvatlev tunduda ka barbiturism, kuid see on siiski “rännak”, millele end kergekäeliselt kirja panna ei tasuks. Kuulsa nukuga on siin vähe pistmist: barbiturism tähendab sõltuvust kesknärvisüsteemi pärssivatest ainetest barbituraatidest. Suvepuhkuse ajal võiks niisiis piirduda mõne sellise turismiliigiga, mis ka turismivaldkonna terminoloogiasse sobitub.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 03.04.2023.