Riikide parlamentide ja nende kodade nimetusi on eesti keeles laias laastus kolme liiki: on tõlgitud, on mugandatud ja on algupärasel kujul üle võetud nimetusi, kirjutas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik “Keeleminutites”.

Meie parlamendil on ainuline nimetus, sõna riigikogu ei kasutata ühegi teise rahvaesinduse kohta. Kuid seekõrval on riigikogu ka tavaline liitsõna, samasugune nagu nõukogu või volikogu. Kahetine olemus – ainulisus ja tavalisus – toidab küllap ka kõhklusi, mis juhul kirjutada nimena Riigikogu, mis juhul nimetusena riigikogu. Sama küsimus kerkib muu maailma rahvaesinduste puhul: Seim või seim, Eduskunta või eduskund, Liidupäev või liidupäev?

Riikide parlamentide ja nende kodade nimetusi on eesti keeles laias laastus kolme liiki: on tõlgitud, on mugandatud ja on algupärasel kujul üle võetud nimetusi.

Tõlgitud nimetuste rühm koosneb suures osas liitsõnadest, mille põhisõnaks on päev, koda, kogu. Päev-lõpuga parlamendinimetusi on liidupäev (Saksamaa parlament Bundestag), riigipäev (Rootsi parlament Riksdag), maapäev(Liechtensteini parlament Landtag). Rööbiti tõlkenimetusega võidakse kasutada ka originaalkuju, nt liidupäev või Bundestag.

Koda-lõpuga liitsõnade hulgas on suurima sagedusega esindajatekoda (nt USA, Austraalia parlamendi alamkoda või Uus-Meremaa parlament House of Representatives), vähem esineb saadikutekoda (nt Itaalia parlamendi alamkoda Camera dei deputati). Suurbritannia parlamendi kodade kohta on tavapäraselt öeldud ülem– ja alamkoda, kuid esimese rööpnimetusena on eesti keeles näha ka sõnasõnalist tõlget lordide koda või lordidekoda (inglise House of Lords).

Riigikogu-sarnaste kogu-lõpuga nimetuste hulgas on sagedasim rahvuskogu(nt Bulgaaria parlament Народно събрание või Prantsuse parlamendi alamkoda Assemblée nationale). Liitriigil võib olla liidukogu (nt Šveitsi parlament Bundesversammlung), liidunõukogu (nt Austria parlamendi ülemkoda Bundesrat) või föderatsiooninõukogu (Venemaa parlamendi ülemkoda Совет Федерации). Makedoonia ja Horvaatia parlament on aga lihtsalt kogu (собрание, sabor).

Teine rühm on mugandnimetused, nagu eduskund (Soome parlament Eduskunta), seim (Läti parlament Saeima, Leedu Seimas, Poola parlamendi alamkoda Sejm), skupštšina (Serbia parlament Народна скупштина), suur riigihuraal (Mongoolia parlament Улсын Их Хурал), ülemraada (Ukraina parlament Верховна Рада) või riigiduuma (Venemaa parlamendi alamkoda Государственная дума). Mugandite hulka võime paigutada ka ladina algupäraga rahvusvahelised sõnad, nagu senat ülemkoja tähenduses (nt USA Senate, Hispaania Senado) või kongress parlamendi tähenduses (nt USA Congress või Mehhiko Congreso).

Kolmandasse rühma jäävad algupärasel kujul kasutatavad nimetused, nagu Soome Eduskunta, Taani Folketing, Norra Storting, Islandi Alþing, ka Iisraeli Knesset. Neidki nimetusi annaks tõlkida (nt Folketing kui rahvakogu või Knesset kui koosolek), kuid see pole tavaks.

Needsamad kolm rühma on hea alus tõmmata ka suure ja väikese algustähe piire. Kahes esimeses rühmas, kus oleme nimetused oma keelele kohandanud, olgu tõlkides või mugandades, on tava rakendada sama reeglit mis meie oma riigikogu puhul: kes soovib, kirjutab üldnimena Saksa liidupäev, Läti seim, USA kongress, esindajatekoda, senat; kes soovib, kirjutab nimena Saksa Liidupäev, Läti Seim, USA Kongress, Esindajatekoda, Senat. Originaalkujul olevaid on tavaks kirjutada pigem nimena: Bundestag, Folketing, Knesset. Nimede reas on eesti tavas ka Soome Eduskunta, soomlased ise eelistavad seda 1853 loodud sõna käsitada ja kirjutada üldnimena.

Riigikogu sõna ilmub eesti tekstidesse 1870ndatel parlamendi vastena, nt “nõnda oli tema ka truu Saksa riigikogu liige” või “ta on sääl Inglismaa parlamendi ehk riigikogu ees oma kunsti ja leiduse eest seisnud”. 1930. aastal avaldatud “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” II köites on riik-märksõna pesas liitsõnad riigikogu, riigikogusaal, riigikoguvalimised, riigikogukoosolek, riigikogurühm, riigikoguliige. Praeguseks riigikogu kui keelend küll omandanud nime staatuse, kuid sõna üldnimeline taust pakub kirjutajaile jätkuvalt vabadust otsustada – lähtudes oma kavatsustest ja arvestades teksti laadi –, kas valida suur või väike algustäht.

Lugu ilmus 08.06.2026 ERR-i kultuuriportaalis.