Või kuidas rääkida oma reisist New Yorki? Sõnaveebist näeme, et minnakse New Yorki: kohanimede puhul on tähenduse juures näidatud kuhu-vorm. Aga kas käidi New Yorgis või New Yorkis, küsib EKI Sõnaveebi kasutajauuringu töörühm “Keeleminutites”.

“Aga mis siis, et jaan on [varsti] mööda ja igaüks, kes iganes saab, imab suure suve õhku ja päikest. Keeled lõksuvad ikka ja seitungid tulevad iga jumala päev trükist. Ega suvi ole keeletu.” Nõnda on nentinud keelemees Henn Saari 1995. aastal.

Jah, suvi on alati pigem lausa keelerikas – loeme raamatuid, lahendame ristsõnu, mängime sõnamänge, reisime tuntuil ja senitundmatuil mail. Nii tekib ka suvel eesti keele kohta küsimusi. 30 aastat tagasi õpetas Henn Saari suvise “Keelehäälingu” kuulajaid muu hulgas ses osas, kuidas eesti keeles oma reisimuljeid edasi anda. Oma keeleküsimustele vastust leida aitab näiteks Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb.

Kui näiteks ollakse rännanud eksootilisel maal Kenyas, siis kuidas nimetada selle maa elanikke – kas keenlane või keenialane või veel muud moodi. Saari meelest olnuks korrektne tuletis kenjalane, igal juhul mitte keenlane, mis spordiuudiste kaudu vägisi kasutusse kippus. Tänapäeval on keelekorpuse põhjal näha, et enamasti pruugitakse nimetust keenialane, aga ka keenlane pole kuhugi kadunud. Kõige harvemini esineb kenyalane. Saari pakutud kenjalane pole seevastu üldse kasutusse läinud. Rahvanimele pole EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis eelistust märgitud, mis tähendab, et kasutuses on kõik kolm kuju. Samas riiginimena on eelistatud omakeelset Keeniat algupärasele Kenyale. Kui nüüd sõnamoodustussüsteemi peale mõelda, nagu Saari alati soovis ja ka kuulajaile meelde tuletas, sobiks elanikku nimetada keenialaseks.

Või kuidas rääkida oma reisist New Yorki? Sõnaveebist näeme, et minnakse New Yorki: kohanimede puhul on tähenduse juures näidatud kuhu-vorm. Aga kas käidi New Yorgis või New Yorkis? Saari õpetab, kuidas juba Eesti ajal on kokku lepitud reegel, et k-, p– ja t-lõpulised kohanimed vahelduvad nõrga kujuga (New Yorgis, Frankfurdis), aga isikunimed mitte – nemad säilitavad tugeva kuju (Yorki piiskop). Teame tänapäeval hästi, et isikunimedel on omadus kramplikult oma algkujust kinni hoida ning mitte käänduda tavaliste sõnade reeglite järgi. Pole mingi ime, et kohanimede puhul sama tunne ligi võib hiilida. Sõnaveebi pole kohanimede käänamisinfo veel täiel määral jõudnud, aga varsti saab sedagi sealt uurida – Sõnaveeb täieneb pidevalt uue infoga.

Oleme EKIs väga rõõmsad, et Sõnaveebil on palju püsikasutajaid – lausa 70 000 igas kuus! Üle tuhande Sõnaveebi kasutaja on juba sõna sekka öelnud meie veebiküsitluses, pakkudes oma mõtteid Sõnaveebi asjakohasemaks ja mugavamaks tegemiseks. Kuni jaanini on veel võimalik seda teha! Mida hoida, mida muuta? Mis Sõnaveebis meeldib, mis mitte?

Suvi pole kunagi keeletu – ootame kõiki muljeid ja arvamusi, tähelepanekuid ja ettepanekuid!

Henn Saari. “Suvi pole keeletu” – Keelehääling, 2004, lk 759–763. Raadioeetris olnud 25. juunil 1995.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 13.06.2023.