Kui küsida tudengitelt, millega nad lõputööd kirjutades abi vajavad, vastab enamik: erialakeele ja terminitega. Esile tuuakse, et paljude mõistete jaoks on olemas küll inglise termin, kuid puudub eestikeelne. On ju paljuski ingliskeelne ka erialakirjandus, mis on üliõpilaste peamine terminisisend. Sellest, mida sääraste terminiprobleemidega ette võtta, kirjutasid “Keeleminutites” EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson ja tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.

Kui lõputööd kirjutades tekib terminimure, on mõni koht, millest võib abi olla. Keeleportaalist Sõnaveeb leiab üle saja oskussõnastiku, millest igaüks keskendub eri valdkonna terminitele. Sõnastikke on arheoloogiast arhitektuurini, turismist tuumaenergiani, keemiast kosmosetehnoloogiani. Samuti on väärt allikas Euroopa Liidu terminibaas IATE (Interactive Terminology for Europe), kust leiab ajakohast terminiinfot.

Entsüklopeedilise infoallikana palju kasutatud ja hästi tuntud Vikipeedias on 2023. aasta seisuga üle 230 000 eestikeelse artikli. Üle poole neist artiklitest on kirjutatud isikutest ja kohtadest, teine pool katab valdkonna teemasid sisuliselt. Erialavaldkondade statistika näitab, et enim on artikleid kultuuri- ja ühiskonnateemadel, kõige vähem meditsiinivaldkonnas. Seega on vajadus erialamõisteid selgitavate terminiartiklite järele igas valdkonnas suur.

Ent mis saab siis, kui lõputöö terminit ei leia ei Sõnaveebist ega Vikipeediast? Kui valdkond on Sõnaveebis juba esindatud ja puudu on vaid sobiv termin, võib ühendust võtta konkreetse oskussõnastiku autoritega ja huvipakkuva termini asjus neilt abi paluda. Samas võib tudeng erialaasjatundjana neile ka ise eestikeelse termini välja pakkuda ja selle üle nõu pidada. Abiks võib olla ka Sõnaveebi tagasisidenupp, mis võimaldab terminiküsimusega EKI terminoloogide poole pöörduda.

Võib ka juhtuda, et eestikeelsed terminid on olemas ja kasutuses, kuid pole avalikult kättesaadavatesse allikatesse jõudnud. Näiteks tõid Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste üliõpilased välja, et terminid imaginaalketas ja ioonsalvesti ringlevad vaid nende lõputöödes ja loenguslaididel. Levitamise eesmärgil oleks siiski kasulik need kirja panna allikatesse, kust terminiinfot otsitakse. Näiteks võiks selgi juhul ühendust võtta Sõnaveebi sobiva oskussõnastiku autoritega. Nii saab ühtlasi kindlustada, et järgmisel või ülejärgmisel aastal ei tunne mõni teine tudeng end sama terminimurega põrkudes enam sama nõutult.

Kui termini kohta puudub artikkel Vikipeedias, on tudeng oodatud ise sellest artiklit koostama. Juhul, kui termin on lõputöös kesksel kohal, pakub artikli kirjutamine ühtlasi sobiva formaadi selleks, et enda lõputöö teemat tutvustada. See võib kujuneda heaks harjutuseks enne kaitsmist, kus peab kogu lõputöö sisu lühidalt kokku võtma.

Praegu ongi Vikipeedias käimas eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste üliõpilastele ja töötajatele mõeldud artiklivõistlus, millega kutsutakse kirjutama ning täiendama eestikeelseid artikleid teaduslike mõistete teemal. Oodatud on artiklid ka selliste terminite kohta, mis on näiteks Sõnaveebist juba leitavad, kuid Vikipeediast puuduvad. Kui aga koostada Vikipeediasse artikkel sellise termini kohta, mida Sõnaveebist ei leia, võiks sellest ühtlasi kindlasti teada anda kas Sõnaveebi sobiva oskussõnastiku autoritele või EKI terminoloogidele.

Ja kui erialaterminitest kujuneb mure asemel hoopis suurem huvi, võib lõputöö teemakski valida valdkonna terminisõnastiku koostamise, et aidata nii eestikeelsetel teadusterminitel levida ja olla abiks tudengitele, kes võivad end tulevikus sama probleemi eest leida.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 30.10.2023.