9. novembril said Eesti Keele Instituudis soome-ugri keelte ja murrete sümpoosionil juba 16. korda kokku soome-ugri keelte uurijad ja huvilised. Ettekandjad Eestist, Soomest ja Saksamaalt käsitlesid teiste hulgas eesti, seto, vadja, liivi, soome, udmurdi ja mokša keelt, selgitas EKI arhiivispetsialist-nooremteadur Liis Ermus “Keeleminutites”.

Plenaaresineja, Outi Vesakoski Turu Ülikoolist Soomest rääkis, kuidas keel muutub sarnaselt bioloogilistele liikidele. Keele evolutsioon toimub tänu keeles esinevale variatsioonile. Muutused toimuvad kahte moodi. Keeles esinevad jooned kanduvad põlvkondade kaupa edasi, kuid kuna keeles esineb alati variatsioon, siis tekivad ka muutused. Samas puutub keel kokku teiste keeltega ja muutub nende mõjul. Kontaktide tihedust ja iseloomu mõjutavad mitmed keelevälised tegurid nagu maastiku eripära ja keelerühmade kaugus üksteisest, kaubandus- ja kultuurisuhted teiste keelte kõnelejatega ning administratiivne ja sotsiolingvistiline olukord. Kontaktid ja laenamine toimuvad nii keelkondade vahel (indo-euroopa ja soome-ugri keelte kontaktid, näiteks eesti ja saksa keele vahel) kui keelkondade sees (näiteks eesti ja soome keele vahel). Rahvusvahelise projekti BEDLAN raames analüüsitud info varal näitas Vesakoski, kuidas need keelevälised tegurid on mõjutanud Uurali keelte evolutsiooni.

Keelemuutused on hästi jälgitavad pikema ajavahemiku kohta kogutud keelekorpustes. Timofey Arkhangelsky Hamburgi Ülikoolist rääkis 1920–1940ndate aastate udmurdikeelsete ajalehtede korpuse loomisest ja kasutamisest. Korpus peegeldas ka tolleaegse ühiskonna muutumist ja selle mõjusid keelele. Näiteks esines 1920ndatel aastatel enne ühtse kirjakeele loomist ajalehtede keeles veel mitmeid murdepärasusi. 1930ndate alguses, pärast ühtse kirjakeele loomist keelekasutus ühtlustus. 1930ndate teises pooles aga ilmus tekstidesse suurel hulgal vene keele laensõnu, mis lõpuks moodustasid üle kolmandiku kogu ajalehtede sõnavarast ja hakkasid asendama seniseid udmurdi oma keelendeid.

Vahel aga muutub maailm keele ümber nii palju, et kaduva keele taaselustamiseks tekib vajadus sinna uusi sõnu luua. Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist rääkis raskustest uue eesti-liivi sõnastiku koostamisel. Eelmine liivi keele sõnaraamat on koostatud 20. sajandi alguses sündinud inimeste keelekasutuse põhjal. Seetõttu on puudu mitmeid tänapäeval vajalikke sõnu, näiteks kilekott või solvuma. Solvuma näitel kirjeldas Sven-Erik sobivate sõnade otsimise protsessi. Autorid otsisid sobivaid vasteid liivi keele ja sugulaskeelte tekstidest, piiblitõlgetest tänapäeva sõnaraamatuteni.

Peale nende ettekannete tutvustati veel erinevaid soome-ugri keelte nähtusi ning panustati keele olemuse mõistmisse üldiselt. Tuleva aasta novembris on kõik oodatud järgmisele sümpoosionile, et rääkida ja kuulda soome-ugri keelte maailmas toimuvast.

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 20.11.2023.