20. muutuva keele päev 22. novembril 2024 Tartus (Ülikooli 18-139)

Keel püsib läbi muutumise ja annab püsivalt põhjust oma muutumise üle arutleda – juba kahekümnendat sügist toimub Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös muutuva keele teemapäev. Teemapäevale 22. novembril 2024 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis on oodatud ettekanded teemadel, nagu

• varieerumine ja muutused grammatikas, sõnavaras, semantikas, pragmaatikas
• grammatiseerumine, leksikaliseerumine, pragmatiseerumine
• muutused ja varieerumine registrites ja tekstiliikides
• keelte ja registrite tekkimine/hääbumine
• keelte ja keelevariantide vahelised mõjutused
• keelehoiakute dünaamika ja mõju
• keelekorralduse, -õpetuse, -keskkonna, -kasutuse jm valdkondade vahelised suhted ja mõjutused
• keele omandamine esimese/teise keelena
• keele roll ja muutumine suurtel keelemudelitel põhinevate rakenduste ajastu alguses

Ootame ka pilguheite nii muutuva keele päevadele kui ka muu keele-elu dünaamikale 21. sajandil.

Seminari töökeeled on eesti ja inglise keel. Töö toimub üldsektsioonis ja kolmes töötoas. Ettekande teesid palume saata 1. novembriks korraldustoimkonna liikmele Nele Karolin Teivale aadressil nele.teiva@ut.ee. Teeside juurde palume märkida, kas soovitakse osaleda üldsektsioonis või töötoas. Teeside vastuvõtmisest teatame 6. novembriks.

Korraldajad: Helle Metslang, Ilona Tragel, Reili Argus, Nele Karolin Teiva

Lisainfo: https://keel.ut.ee/et/sisu/20-muutuva-keele-paev

TÖÖTOAD

Eesti keel teise keelena. Õppimine ja õpetamine 

Korraldaja: Reili Argus (reili.argus@tlu.ee)

Sellest õppeaastast algas Eestis üleminek eestikeelsele haridusele. Seetõttu on eesti keele kui teise keele omandamisega seotud teemad senisest enam nii hariduspoliitikute, õpetajate kui ka lingvistide huvi keskmes. Vaatamata teema aktuaalsusele napib eesti keele kui teise keele omandamist ja õpetamist käsitlevaid uurimusi. Eriti vähe on uuringuid noorte keeleõppijate eesti keele oskuse arengu kohta. Samuti on alauuritud grammatiliste struktuuride omandamisega seotu. Ometi on õppijakeele uuringutega saadav info mitte ainult teoreetilisemat laadi teadmiste lünkade täitmiseks, vaid ka oluliseks sisendiks nii õppematerjalide koostamisel kui ka koolitustegevuste planeerimisel.

Tööpajasse on oodatud ettekanded eesti keele  omandamise kohta eri vanuses õppijail, eesti keele kui esimese ja kui teise keele omandamise võrdlusi, samuti grammatika ja leksikaalsete vahendite omandamise kohta. Ootame ka ettekandeid, mis vaatlevad eesti keele kui teise keele õpetamist, nii kitsamalt õpetaja või kasutatavate meetodite kui ka laiemalt näiteks kooli ehk koolis rakendatava keeleõppemudeliga suhestatuna. Lisaks on oodatud ettekandeid mitme keele omandamisega seotud teemadel, nt selle kohta, kuidas muud keeled, sh lapse ema/kodu/päritolukeel eesti keele kõrvale n-ö ära mahuvad.

Lõunaläänemeresoome keeleareaal: varieerumine, muutused, tüpoloogia

Korraldajad: Karl Pajusalu (karl.pajusalu@ut.ee), Helle Metslang (helle.metslang@ut.ee).

Lõunaläänemeresoome keeled ja keelevariandid (eesti, lõunaeesti, liivi, vadja, nende murded ja keelesaared) moodustavad osa Läänemere keeleareaalist, mida iseloomustavad hajusalt jagunevad ühisjooned, uurali ja indoeuroopa keelte vahelised kontaktid ning vahelduvalt nii lääne kui ida kultuuriruumi mõju.  Uurali keeltena on lõunaläänemeresoome keeled mitmeski mõttes ebatüüpilised, neile on omane näiteks kolmene kvantiteediopositsioon, SVO põhisõnajärg, evidentsiaalsuse vormivahendid, markerita genitiiv. Milliseid sarnasusi ja erinevusi, nende levikut ja muutustendentse võime aga leida lõunaläänemeresoome piirkonna sees? Kuidas keelenähtused lõunaläänemeresoome keeltes/murretes varieeruvad ja muutuvad ja mis mõjurite toimel? Mida ühist ja mida erinevat on lõunaläänemeresoome keeltel/murretel omavahel ja võrreldes sugulas- ja kontaktkeeltega? Milliseid mikroareaale saab keelejoonte leviku põhjal siinses piirkonnas välja tuua?

Eeltoodud ja mitmed muudki küsimused kutsuvad arutlema.  Ootame töötuppa ettekandeid, mis käsitleksid lõunaläänemeresoome keelte/murrete sarnasusi ja erinevusi, püsivust, muutumist ja varieerumist eri vaatenurkadest; keskendudes eri keeltele/murretele või kogu piirkonnale; mõnele keelenähtusele, keelesüsteemi osale või keelesüsteemile tervikuna.

Töötoa korraldab projekti PRG2184 „Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“ (projekti juht Karl Pajusalu) töörühm.

Reedeklubi 20

Korraldaja Maria-Maren Linkgreim (mariamaren.linkgreim@gmail.com)

Reedeklubi on saanud alguse professor Helle Metslangi juhendatavate Tallinna ülikooli kraadiõppurite tööde ühisaruteludest, mille kohta on esimene kirjalik ülestähendus 15. oktoobrist 2004. Tallinnas kord kuus reedeti kogunev informaalne arutlusring pakub tagasisidet ja küünarnukitunnet lingvistikaalases uurimistöös, ennekõike väitekirjauurimuste tegemisel ja artiklite publitseerimisel. 20 aasta jooksul on reedeklubiliste ringi kuulunud 36 osalejat Tallinna ja Tartu ülikoolist ning Eesti Keele Instituudist. Doktoriväitekirja on kaitsnud 20 reedeklubilist, nende seast on võrsunud 3 põlvkonda. Reedeklubis arutatul on eesti lingvistikale ka laiem mõju, olulisim teoks saanud mõte on Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutamine.

Töötoa eesmärk on anda ülevaade reedeklubiliste uurimisteemade ja -meetodite dünaamikast (tänapäeva eesti keele morfosüntaks, leksikoloogia ja leksikograafia, esimese keele omandamine, teise keele omandamine, kontrastiivne keeleuurimine, vana kirjakeel, korpuslingvistika, nimeuurimine, foneetika). Ettekanded tutvustavad käsil olevate ja ka juba kaitstud doktoriväitekirjade eesmärke ja probleemistikku.