Pesa seostub meile eelkõige lindudega, kuigi ka hubaselt sisustatud kodu nimetame pesaks. Sõna pesa kuulub eesti keele sõnavaras vanimasse kihistusse koos sõnadega ema, isa, kaks, kala, päev, silm jt, esinedes samas tähenduses suures osas uurali keelkonna keeltes, kirjutas EKI nooremteadur Fred Puss “Keeleminutites”.

Linnud munevad pesasse tavaliselt mitu muna ning ehitavad järgmisel aastal teise kohta uue pesa. Selline võrdlus sobib ka nimedele, sest ühte nimepessa kuuluvad nimed ei ole tekkinud teineteisest, nagu nimeahela puhul, vaid neid ühendab üks lähtenimi, millest pungunud nimesid esineb huupi siin ja seal.

Nimepesad võivad esineda kõikvõimalike nimede puhul. Väga vanadel nimedel on võimalikke lähtekohti mitmeid. Näiteks veel varauusajal kasutatud mehenimi Mäll ei pruugi olla vaid piiblinime Melchior lühendvorm, vaid võib tulla ka muistsest Meel-nimede pesast.

Eesnimede puhul on pesas olevate nimede valik suur, kuna nende aluseks on olnud sageli tundmatu laennimi, mis on kasutuses seetõttu väga palju muundunud. Üks väga suur nimepesa on tulnud heebrea nimest Jakow, mis on meile levinud ristiusuga. Lihtne on sellega seostada praeguseid eesnimesid Jaak, Jaagup, Jako, Jakob, Jaks, veidi raskem on aga läbi näha vanemaid eesnimesid, nagu Jaas, Joop, Kaup, Kaupo, Koop jt.

Juba varauusajal kinnistusid eesnimed sageli talukohtadele ning viimaste kaudu on kahesaja aasta eest tekkinud meie perekonnanimed. Vahepeal mööda läinud aja jooksul on nimed veelgi muutunud, seetõttu on vaja juba rohkem eelteadmisi, et seostada Jakobiga selliseid tänapäeva perekonnanimesid, nagu Eksi, Jaik, Jasson, Jauk, Jaup, Jõks, Kaubi, Kopp, Koppa, Koppas, Koppen, Kupp, Kuuba, Kõpp, Kõpper, Kööbi, Kööp jt. Kuigi osal neist võib olla ka seos muistse läänemeresoome sõnavaraga või tänapäevalgi kasutatud sõnadega, on paljude aluseks mainitud Jakow, mis on enamlevinud tõlgenduse järgi seotud heebrea sõnaga akev ‘kand’. Piiblitegelane Jakob hoidnud nimelt sündides kinni oma kaksikvenna Eesavi kannast. Sellest omakorda on jidiši keeles levinud hellitusvorm Koppel, mis on paljude juudi perekondade nimi. Eesti perekonnanimi Koppel aga ei kuulu sellesse pessa, vaid tuleb alamsaksa sõnast koppel ‘taraga piiratud heinamaa’.

Nimepessa kuuluvad nimed võivad olla oma lähtenimest tekkinud väga mitmel moel. Kui nimi on lühenenud esisilbi või -silpide kadumise teel (näiteks Johannes > Hannes), on tegu afereesiga. Kui häälikud on kadunud lõpust (Johannes > Johan), on see apokoop. Nime meelevaldset häälduspärast mugandumist nimetatakse hüpokorismiks (Johannes > Juss). See võib endas sisaldada nii algus- kui ka lõpukadu, häälikuasendusi jmt. Mõnikord on nime lühenemisel alles jäänud päris vähe (Bartholomeus > Tool). Osa nimepesa liikmetest võivad olla hellitusnimed ehk deminutiivnimed (Johannes > Jan > Janek, kus –ek on poolakeelne deminutiivsufiks, nagu eesti keeles –ke või –kene).

Nimepesas on nimed nagu õed-vennad ja teisedki sugulased: igaüks veidi omamoodi, kuid pärit ühisest juurest.

Lugu ilmus ERR-i kultuuriportaalis 27.05.2024.