Keeleminutid. Kas ilus on kaunis on nägus?
EKI ühendsõnastik on mahukaim tänapäeva eesti keele sõnaraamat, mida pidevalt koostatakse, täiendatakse ja toimetatakse. EKI vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja vanemteadur Maria Tuulik tutvustavad küsimusi, mis kerkivad esile just sünonüümide esitusel ühendsõnastikus.
EKI ühendsõnastikus eristame täis- ja osasünonüüme. Lihtsalt öeldes on esimesed neist tähenduselt lähedasemad ja teised kaugemad. Näiteks on sõnad ilus ja kaunis täissünonüümid tähenduses ‘välimuselt meeldiv, väga kena’ ning neid saab teineteisega eri kontekstides suuresti välja vahetada. Sarnast tähendust väljendavad ka sõnad nägus ja veetlev, aga need pole nii suurel määral teineteisega asendatavad. Me saame küll öelda ilus loodus, aga nägus loodus kõlaks pisut kummaliselt, mistõttu võib seda pidada ilusa osasünonüümiks.
Sünonüümiat esitame kahesuunaliselt, st et kui ilus on sama mis kaunis, siis kaunis on sama mis ilus. Sõnastiku koostamiseks kasutame spetsiaalset tööriista (Ekilex), mis lubab sünonüüme kahepoolselt lisada – kui sõnale ilus lisada sünonüüm kaunis, siis sõna kaunis juures näeb sünonüümi ilus juba automaatselt. Ühtpidi teeb see sõnastiku koostajate elu lihtsamaks, sest ühe liigutusega saab justkui kahele sõnale korraga sünonüüme lisada, teistpidi võib selline koostamisviis mõne sõna juures küsimusi tekitada nii sõnastiku koostajale kui ka kasutajale.
Mõttekoht võib tekkida mitmetähenduslike sõnade puhul, näiteks võib ühe sõna tähendus olla teisest sünonüümsest sõnast oluliselt laiem (iga T-särk on alati särk, aga iga särk ei ole alati T-särk). Nii võib kitsama tähendusega sõna juures tunduda tema laiema tähendusega sünonüüm igati loomulik, ent laiema tähendusega sõna poolt vaadates võib kitsam sünonüüm esiti kahtlane paista. Näiteks on sõnal hiilima tunnete ja seisundi väljendamisel tähendus ‘kuskile sugenema, tasapisi märgatavaks saama’ – suhtesse hiilib ebakindlus, hinge hiilib kahtlus –, millele võiks osasünonüümina lisada sõna ilmuma (tähenduses ‘nähtavale tulema’). Ilmuma juures on vastava tähenduse näited aga füüsilist laadi (nt nahale ilmuvad vistrikud) ja hiilima mõjub sünonüümide reas ootamatult.
Mõnel puhul tekib jällegi küsimus, kas sünonüümid võivad olla eri sõnaliigist, eriti et sõnade (sõnaliigiline) kasutus võib aja jooksul muutuda. Sõna võib nihkuda ühest sõnaliigist teise, näiteks on sõna palav vorm tegusõnast palama, kuid see sõna on üldkeelde kasutusse jäänud põhiliselt omadussõnana. Üks sünonüümi- ja sõnaliigiküsimusi tekitav sõna on näiteks arv- ja nimisõna null, mida saab kasutada kontekstis, kus räägitakse millegi madalast tasemest või väärtusest, nt tuju on nullis või kooli tase on null. Tähenduse poolest võiks siia sobida (osa)sünonüümideks ka omadussõnad kehv, halb, olematu, kuid sõnastiku kasutajat võib ajada segadusse, kui ta vaatab omadussõna kehv ja leiab sealt sünonüümide rea nigel, niru, null, vilets jne. Niisiis peame otsuste tegemisel alati silmas pidama kõikide seotud sünonüümide esitust.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi (osa)sünonüümide lisamine EKI ühendsõnastikku võib ühest küljest tekitada uusi tähenduste ja sõnaliikidega seotud väljakutseid, toob see samas ka palju kasu, näiteks aitab ühtlustada sarnaste sõnade tähenduste esitamist või tuvastada selliseid tähendusi, mis on EKI ühendsõnastikus seni veel kirjeldamata jäänud. Tänu sellele saame veelgi parema sõnastiku.
Lugu ilmus 4.11.2024 ERRi kultuuriportaalis.