Wiedemanni konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“ on täies mahus järelvaadatav Facebookis, Youtube’is ja ERRi portaalis Novaator.

22.‒24. aprillil peeti Väike-Maarjas ja Rakveres Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“. Konverents algas Väike-Maarjas Georg Lurichi mälestussamba avamise ja tammede istutamisega keeletammikusse. Tammed istutasid Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik ja Eesti spordikuulsused. Pärast seda jätkus päev asjakohaste ettekannetega. Rahvusvahelise keelekonverentsi avapäeva ettekanded pidasid Reet Kasik ja Emili kooli direktor Indrek Lillemägi; Lurichi teemal kõnelesid spordiajakirjanik Paavo Kivine ning Lurichi fondi halduskogu liige Raul Rebane.

23. ja 24. aprillil jätkus konverents Rakvere Reaalgümnaasiumis. Ettekannetes käsitleti eesti keelehariduse sajandit (Tõnu Tender, Urve Läänemets, Kadri Koreinik) ja sadat aastat eesti kirjakeele korraldamises (Peeter Päll), Eesti kirjandust Euroopas (Cornelius Hasselblatt) ning keelelist teadlikkust läbi mitmekeelsuse ja keelekontaktide prisma (Anna Verschik).

Konverentsi töö toimus kolmes paralleelses sektsioonis – käsitleti keelte õppimist ja õpetamist, keele ja kirjanduse seoseid ning tõlkimist (Maarja Kangro, Janika Kronberg, Kristiina Ross, Heiki Pisuke, Kadri Muischnek ja Guntars Godinš), õpilaste ettekannetest saadi teada, mida mõtlevad noored eesti keelest. Rogier Bloklandi ettekanne vaatles vähemkõneldud keelte väärtusi ja Urmo Soonvald rääkis keelest ajakirjaniku töös. Margit Kilumetsa juhtimisel leidis aset ka arutelu „Eesti keele rollist praegu ja tulevikus“, vestlusringis osalesid Rogier Blokland, Miina Norvik, Birute Klaas-Lang ja Anna Verschik. Päeva lõpetas teatrietendus „Kas siis selle maa keel?“ (autor Jüri Valge, lavastaja Anu Lamp).

Konverentsi viimasel päeval vaadati tulevikku. Ettekande „Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest“ pidas Karl Pajusalu, juurakeelest rääkis Ülle Madise. Kadri Sõrmus vaatles oma ettekandes noorte väärtushinnanguid ja tõekspidamisi seoses eesti keelega, Liisi Piits aga tutvustas keeletehnoloogia võimalusi. Konverentsi lõpetas arutelu eesti keele mainekujundusest Raul Rebase juhtimisel ja Ülle Madise ning Neeme Korvi osalusel. 

Konverentsi korraldasid ja toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus ja Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon. Otseülekande ja salvestuse tegi MTÜ Kultuurikanal (Heimar Lill). 

Kogu konverentsi on võimalik järelvaadata:

22. aprill
Georg Lurichi mälestussamba avamine Väike-Maarja vallavalitsuse ees.
Esinevad kultuuriminister Indrek Saar, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaat dr Reet Kasik.
Esinevad F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaat dr Reet Kasik ettekandega „Emakeele väärtus“ ja Indrek Lillemägi ettekandega „Keelejõud ja koolivaim“.
Esinevad Paavo Kivine „Eestlase Lurichi-maailm“ ja Raul Rebane „Kuidas sünnib Viru vägev?“

23. aprill
Päeva esimene pool. Plenaaristungit juhatab dr Toomas Kiho.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti ja Rakvere linnavalitsuse tervitused.
Plenaarettekanne (I). Eesti Keele Instituudi direktori dr Tõnu Tenderi ettekanne „Ülevaade Eesti keelehariduse sajandist“.
Plenaarettekanne (II) Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja dr Peeter Pälli ettekanne „Eesti kirjakeele korraldamise sajand“.
I sektsioon „Eesti keele varasalvest“, juhatab Maria Tuulik. Ettekanded: prof Helle Metslang „Eesti keele tervikkäsitlusest“ dr Reet Kasik „Liitsõnade ja tuletiste tähendusväljade kattuvus nüüdiseesti keeles“, Helena Uleksin „Muusikasõnavarast F. J. Wiedemanni sõnaraamatus“.
II sektsioon „Keelte õppimisest ja õpetamisest“, juhatab Piret Kärtner (Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna juhataja). Ettekanded: prof Birute Klaas-Lang „Eesti keele välisõppest“, Daniele Monticelli „Superdiversity: uued väljakutsed ja võimalused eesti keele õppes“,
Mare Kitsnik „Eesti keele õpetamisest teise keelena“.
Sektsioon „Noored eesti keelest“. Õpilassektsioon. Juhatab dr Miina Norvik (Tartu Ülikool). Ettekanded: Kirke Tobreluts ja Keneli Pohlak (Väike-Maarja Gümnaasium) „Eesti keel kahes erinevas Eesti Vabariigi põhiseaduses“, Krislin Mägi (Kadrina Keskkool) „Avaliku ruumi keelsus: Vikerraadio eesti keele alased saated“.
Päeva teine pool, juhatab dr Jüri Valge.
Plenaarettekanne (III) akad prof Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjandusest Euroopas“.
Plenaarettekanne (IV) prof Anna Verschik „Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus“.
IV sektsioon „Keel ja kirjandus“, juhatab Johanna Ross.
Ettekanded: prof Rogier Blokland „Mis teeb vähekõneldud keeled väärtuslikuks?“, Janika Kronberg „Karl Ristikivi sõnum Sitsiilia poisile“, Maarja Kangro „Kauged medalid ehk Kellele luuakse eestikeelset kirjandust?“.
V sektsioon „Tõlk ja tõlkija“, juhatab Tiina Paet. Ettekanded: dr Heiki Pisuke „Euroopa Liidu tõlkepraktikast“, dr Kadri Muischnek „Kas tõlkemasin lahendab meie mured?“,  Guntars Godiņš „Eesti luule tõlkimise spetsiifika“.
VI sektsioon „Keel kasutuses“, juhatab dr Toomas Kiho.
Ettekanded: dr Kristiina Ross „Keeled ja identiteet“, prof Martin Ehala
„Eesti keele maine ja mida selle kujundamiseks teha annab“, Urmo Soonvald „Keel kui ajakirjaniku tööriist“.
Arutelu „Eesti keele rollist praegu ja tulevikus“ – juhib Margit Kilumets (Eesti Rahvusringhääling). Osalevad Rogier Blokland, Miina Norvik, Anna Verschik ja Birute Klaas-Lang.
Teatrietendus. Jüri Valge, Anu Lamp, Christopher Rajaveer „Kas siis selle maa keel?“

24. aprill
Plenaarettekanded. (V)– akad prof Karl Pajusalu „Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest“.
Prof Ülle Madise „Jurist, ametnik ja ilus eesti keel“.
Kadri Sõrmus „Keel loob väärtust“. 
Dr Liisi Piits „Kõnesünteesi olevikust ja tulevikust. Kui vaikides lugemise aeg saab jälle läbi“
Arutelu „Eesti keele mainekujundusest“ – juhib Raul Rebane. Osalevad Ülle Madise ja Neeme Korv.