2021. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 27. veebruarini.

Ka sinul on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2021.

Kandidaate 2021. aasta konkursile sai esitada kuni 17. jaanuarini. Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi kandideerima 32 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on SIIN. 

Suur rõõm on tõdeda, et mitmed meie tegemised on valikusse jõudnud: 

Eesti Keele Instituut: komakogemus  

Keeleteo tegijad: Eesti Keele Instituut, Gerly Tuisk. www.komakogemus.ee 

Esitaja: Monika Undo 

Komakogemuste jagamine, kokkupuudete jagamine komadega tõi eestlased lähemale niivõrd
olulisele kirjavahemärgile, nagu seda on koma. Lood, mida jagati, olid lustlikud, harivad,
õpetlikud, mängulised. Ka kooliõpilased, kes alati komadega maadlevad, lugesid postitusi
huviga. Oli väga tore lugeda tuntud autorite komakogemusi, luuletusi komast. Projekt aitab
keeleküsimustele rohkem tähelepanu pöörata, eesti keelt väärtustada. Kindlasti paneb projekt
komareeglite üle rohkem mõtlema, tähelepanelikum olema. 

Avaliku sektori valdkondliku masintõlketehnoloogia arendamine

Keeleteo tegijad: Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskus (projektiga seotud meeskonnaliikmed: Eduardo Sánchez González, Helen Kaljumäe, Silver Vapper ja Susanna Oja), Tartu Ülikool ja Tilde

Esitaja: Susanna Oja  

2021. aasta alguses pani EKI koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alguse Eesti seni
suurima mahuga keeletehnoloogilise arendusprojektile, milleks oli avaliku sektori
valdkondliku masintõlketehnoloogia loomine. Erinevalt teistest enimkasutatavatest
tõlkesüsteemidest on MTee kohandatud tõlkima valdkonnapõhiselt, sest mida kitsama
valdkonna materjalide peal masintõlkemudelit treenitakse, seda kõrgem on tõlkekvaliteet.
MTee on suunatud kolme valdkonna ja kolme keelesuuna tõlkimisele. Valdkonnad on
kriisiinfo, õigus ja riigikaitse ning keelesuunad eesti keel inglise/vene/saksa keel. 

Kümme aastat Vikerraadio keelesäutse  

Keeleteo tegijad: Egle Heinsar, Maris Jõks, Priit Põhjala, Riina Eentalu, Priit Kruus, Airi Kapanen, Lydia Risberg, Kairi Tamuri, Vikerraadio salvestusstuudio meeskond

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus 

2012. aastal alustanud keelesäutsud on nüüdseks olnud Vikerraadio eetris juba kümme aastat.
Esimesel aastal säutsusid Egle Pullerits (Heinsar) ja Maris Jõks, edaspidi on aastate jooksul
keeleteemasid avalikkuse ette toonud ka teised keeleinimesed Tartu Ülikoolist, Tallinna
Ülikoolist, Eesti Keele Instituudist, Eesti Keeletoimetajate Liidust jm. Aastakümne jooksul on
sündinud 455 ühe-kaheminutilist keelesäutsu, millega ei üritata kellegi keelekasutust karmilt
korrigeerida, vaid pigem kutsutakse järele ja kaasa mõtlema ning oma keelekasutust rikastama.
Nii pakuvad keelesäutsud vahvat mõtteainest ja on suurepärane võimalus kaasata laiemat
kuulajaskonda eesti keele teemalistesse mõtisklustesse. 

„Eesti–komi veebisõnastik“

Keeleteo tegijad: Sven-Erik Soosaar (projektijuht ja peatoimetaja), Nikolay  Kuznetsov, Anu-Reet Hausenberg, Indrek Hein, Ülle Viks 

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus 

Sõnastik on väärtuslik sõnavarakogu ühest meie sugulaskeelest ning hea õppevahend, mille
sihtrühmaks on nii komi keelest ja kultuurist huvitatud eestlased kui ka eesti keelest ja kultuurist
huvitatud komid. See sisaldab üle 5000 eesti märksõna koos nende tõlgetega komi keelde,
asjakohased näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele, tõlkijatele kui ka lihtsalt
kultuurihuvilistele. 

„Mulgi  veebisõnaraamat  I  (A–L)“ 

Keeleteo tegijad: Kristi Ilves, Alli Laande, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Triin Todesk ja Marili Tomingas

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus 

Sõnaraamat on väärtuslik sõnavarakogu, esitades Mulgi murdesõnu kõigist viiest Mulgimaa
kihelkonnast (Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Tarvastu) ja sisaldades tervelt 9000 märksõna.
Tegu on suurprojekti, kokku ligi 20 000 märksõna hõlmava sõnaraamatu I köitega, mis toob
esile mulkidele iseloomulikku keeletarvitust kogu selle rikkuses ja ilus. See on omaette tervik,
nii kasutuskõlblik kui ka oodatult vajalik, sest ületab varasema „Mulgi sõnastiku“ (2013) 4000
märksõna juba praegu. 

Anna kindlasti oma hääl. Kas siis meie, või mõne teise tubli teo ja tegija poolt!