Temperatuuri saab eesti keeles väljendada erinevate sõnaliikidega. Võime öelda, et õues valitseb kuumus (nimisõna), päike kõrvetab (tegusõna) või siis lihtsalt, et väljas on soe (omadussõna). Vast kõige harilikum on temperatuuri väljendada omadussõna abil. Mitmetähenduslikud omadussõnad võivad erinevas kontekstis rõhutada nimisõna erinevat omadust, näiteks on ju erineval moel tulised tuline triiklaud, tulised söed, tuline vaidlus ja tuline rutt. Uurides mitmetähenduslikke temperatuurisõnu rühmana, on võimalik saada aimu, milliste tähendusvaldkondadega on temperatuur enim seotud.

Kõige sagedamini esineb temperatuurisõnadel tähendusvaheldusi psühholoogiliste omadustega. Mitmetähenduslikud sõnad, mis väljendavad esmajoones temperatuuri (nagu külm, soe, leige jne) kannavad sageli ka tähendust, mis väljendab inimpsüühikaga seotud omadust. Külmaga saab viidata ebasõbralikkusele või ükskõiksusele, nt külm vastuvõtt, külm pilk; soojaga sõbralikkusele ja lahkusele, nt soe naeratus, sooja südamega. Tugevale seosele emotsioonivaldkonna ja temperatuuri vahel osutavad ka esmajärjekorras psühholoogilisele omadusele viitavad sõnad (kõhe, mahe, leebe, karm jt), mis kannavad lisaks temperatuuritähendust. Ka siin võib täheldada positiivsete psühholoogiliste omaduste vaheldumist sooja temperatuuriga (leebe tuju => leebe suveöö) ja negatiivsete omaduste vaheldumist külmaga (karm karistus => karm pakane).