Margit Langemets, Peeter Päll

Eesti Keele Instituudil on teoksil põhjalik sõnastikureform, mille tulemusel jõuab kasutajani edaspidi mitme senise sõnaraamatu asemele üks ja ühine sõnastik. Nimetame seda EKI ühendsõnastikuks ning see on ühtlasi EKI keeleportaali Sõnaveeb keskne koostisosa. Ühendsõnastiku osaks muutub ka õigekeelsussõnaraamat (ÕS).

Päris paljud on juba küsinud, kust praegu leiab autoriteetse allika keeleküsimuste lahendamisel ehk kust selgub kirjakeele norm. Valitsuse määrus ütleb, et kirjakeele normi aluseks on muu hulgas uusim õigekeelsussõnaraamat. Praegu on selleks ÕS 2018.

Kirjakeele norm on nimetatud määruse järgi mitmesuguste normingute ja soovituste süsteem. Mis vahe on normingutel ja soovitustel? Normingud on kokkulepped ja reeglid, mille järgimist peetakse kirjakeele oskamise tunnuseks. Soovitused on nende andjate seisukohad, milline on hea keelekasutus ja millist keelendit võiks eelistada. Kui soovitusi ei järgita, siis ei ole eksitud kirjakeele normingute vastu ja näiteks kooliõpetuses ei saa seda lugeda veaks. Ka kõigil keelekasutajatel, sealhulgas keeletoimetajatel on igati õigus suhtuda soovitustesse reservatsioonidega.

Edasi loe siit. (Postimees, 19.12.2020)