Kas sõna “neeger” on solvav? Kuna EKI sõnadega tegeleb, siis soovitakse meilt kindlat vastust ka niisugustele küsimustele. Keeleteadlased aga soovivad anda teaduslikult põhjendatud vastuseid. Vaatame, millised võimalused selleks on.

Solvamine kuulub keeleteaduses pragmaatika valdkonda. Pragmaatilisi märgendeid (nt “halvustav”) esitatakse ka sõnastikes, mis annab pealtnäha lihtsa meetodi sõna solvavuse tuvastamiseks: vaatame sõnastikust järele. Tasub aga korraks mõelda, kuidas need märgendid sinna sõnastikku saavad.

Sõnastikke koostatakse tänapäeval korpuste põhjal, mis võimaldab keelereaalsust kirjeldada varasemast palju adekvaatsemalt. Solvavuse puhul tähendab korpusest lähtumine, et leksikograaf vaatab läbi kõnealuse sõna kasutusjuhud (või sagedama sõna korral mingi esinduslikuna tunduva valimi neist) ja loeb kokku, kui paljud sõna kasutustest on solvavad. Aga iga juhtumi solvavuse otsustab ta lihtsalt selle järgi, kuidas talle tundub. Teisele leksikograafile võib vabalt tunduda teisiti.

Edasi loe siit. (Postimees, 23.01.2021)