Maailmas on teadaolevalt üle 300 erineva viipekeele, mida kasutab enam kui 72 miljonit inimest, ka eesti viipekeel kuulub oma tagasihoidliku ning üldjuhul “mittemärgatava” paarituhandese igapäevase kasutajaga siia hulka. Kuidas eesti viipekeelel läheb, kirjutasid Eesti Keele Instituudi (EKI) keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juht Kadri Vare ja eesti viipekeele koordinaator Raili Loit.

Käesoleval nädalal tähistatakse nii rahvusvahelist viipekeelte päeva (23. september) kui ka viipekeelse kogukonna jaoks olulist rahvusvahelist kurtide päeva (septembrikuu viimane pühapäev). Eesti viipekeel on iseseisva grammatika ja leksikaga täisväärtuslik keel, mis on riiklikult tunnustatud alates 2007. aastast, mil see märgiti esmakordselt ära keeleseaduses. See on unikaalne Eesti kurtide inimeste kommunikatsioonivorm ning vajab erilist tähelepanu ja ressursse, et tagada selle kasutajaskonna täielik kaasamine ühiskonda. Seoses ligipääsetavuse ja kaasava ühiskonna teemade aktuaalsemaks muutumisega on aastate jooksul kõnealuse keele säilitamine, uurimine, õppimine/õpetamine ja arendamine järjest enam riiklikku tähelepanu pälvinud.

On hea meel tõdeda, et lisaks eesti keelele kuulub alates 2023. aasta sügisest EKI järjepideva tähelepanu alla ka eesti viipekeel. EKI keele- ja kõnetehnoloogia osakonnas tegeletakse nii eesti viipekeele teadusliku uurimise toetamisega, eesti viipekeelega seonduvate keele- ja kõnetehnoloogiate arendamisega kui ka strateegiliste sihtide seadmisega. Eesti viipekeelega on EKI olnud mõningal määral seotud varemgi (nt erinevate terminibaaside ja eesti viipekeele põhisõnavara sõnastiku loomisel), kuid tegevus pole varasemalt olnud süsteemne ega järjepidev. Tuleb tunnustada ka haridus- ja teadusministeeriumi, kes toetab viipekeele arendamist ühe olulise teemana, ning Tallinna Ülikooli, kus eelmisel aastal alustati viipekeele-alase teadustööga, aidates sellega kaasa keeleuurimisele ja -haridusele.

Kõige põnevama ja innovaatilisema osa tööst moodustab siinkohal tõenäoliselt keeletehnoloogiatega seonduv – suurte keelemudelite arenguhüppe valguses on just see saamas läbivaks teemaks paljudes eri valdkondades ja nii ka viipekeele arendamisel. Juhtiva digiriigina on oluline kaasas käia rahvusvaheliste tehnoloogiliste suundade ja trendidega ning see on ka põhjus, miks viipekeele teema just keele- ja kõnetehnoloogia osakonnas on. 

Tehnoloogiline innovatsioon: viiplemisrobot ja filmistuudio

Üks silmapaistvaimaid projekte, mille EKI on hiljuti käivitanud, on viiplemisroboti loomine koostöös riigikantseleiga. Projekti eesmärk on eesti viipekeele säilitamine ja arendamine, praktilise igapäevasele infole ligipääsetavuse parendamine ning viipekeelega seotud keele- ja kõnetehnoloogiate väljatöötamine – viimasega pole Eestis senini laialdasemalt tegeletud. Idee on arendada välja viiplemisrobot, mis suudaks tõlkida eesti keelest eesti viipekeelde.

Roboti eesmärk on muuta avalikud teenused ja informatsioon kuulmispuudega inimestele erinevates infoedastuskanalites kättesaadavamaks. Selleks luuakse masinõppe jaoks kasutatav eesti viipekeele korpus ja mitu spetsiifilise sõnavaraga viipekeele masinõppemudelit. Lisaks on EKI-s valmimas stuudio, mis võimaldab kvaliteetsete viipekeelsete materjalide salvestamist ja analüüsi. See on osa laiemast püüdlusest luua esimene eesti viipekeele korpus, mis on oluline samm viipekeele uurimiseks ja õppematerjalide arendamiseks. Korpuse loomine aitab dokumenteerida ja analüüsida keele kasutust, pakkudes väärtuslikku sisendit nii keeletehnoloogia arendajatele kui ka keeleuurijatele.

Tulevikuvisioonid ja laiem mõju

Viipekeele päeva tähistamine ja EKI jõupingutused viipekeele säilitamiseks ja arendamiseks rõhutavad ühiskonna püüdlusi kaasavuse ja ligipääsetavuse suunas. Need projektid näitavad eesti riigi pühendumust kõigi kogukonna liikmete vajaduste toetamisele ja loovad samal ajal aluse edasisteks uurimistöödeks ja arendusteks viipekeele tehnoloogia vallas. 

Lugu ilmus 23.09.2024 ERRi kultuuriportaalis.