Keel võib sooliselt kallutatuks muutuda ka kasutuses, kus see annab edasi teatud stereotüüpe, kirjutab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen “Keeleminutites”.

Keeleteaduses mõistetakse soo (ingl gender) all tavaliselt keele grammatilist kategooriat, mille järgi jaotuvad nimisõnad teatud tunnuste põhjal kaheks, vahel ka kolmeks – meessoost, naissoost ja kesksoost sõnadeks. Grammatiline sugu on näiteks prantsuse ja saksa keeles. Samas võib sugu väljenduda ka asesõnades, nagu illustreerib inglise keel, või üldse keele grammatilisest struktuurist puududa. Viimase variandi puhul edastatakse soolist informatsiooni ainult sõnavara kaudu.

Sugu pole üksnes osa keele struktuurist, vaid see on ka nii-öelda sotsiaalne kategooria, mis keele kaudu avaldub. Teisiti öeldes, kuna keel peegeldab reaalsust ja ühiskondlikke tõekspidamisi, siis edastab keel informatsiooni ka sugude ja neile omistatud sotsiaalsete positsioonide kohta, ning seda olenemata sellest, millist konkreetset sugude väljendamise süsteemi keele grammatikas kasutatakse. Seega väljenduvad keeles ka soostereotüübid, traditsioonilised soorollid ja sugudevahelised ebasümmeetriad. Järgnevalt toon eesti keele põhjal selle kohta mõned näited.

On arvatud, et kuna eesti keeles ei ole grammatilist sugu ning soolise tähendusega asesõnu, siis on eesti keel sooneutraalne. Oma doktoritöö kirjutamise raames olen aga leidnud, et ka eesti keel võib siiski sooliselt kallutatud olla. Näiteks spordiuudiste soospetsiifiliste liitsõnade analüüsist¹ selgus, et mees-lõpulisi liitsõnu (nagu mängumees, üleplatsimees, võidumees) esineb palju rohkem kui naine-lõpulisi (nagu ankrunaine, epeenaine, üllatusnaine) – 95 protsenti vs. viis protsenti kõikidest sooliitega lõppevatest sõnadest. See kinnitab mees-lõpuliste liitsõnade geneerilisust – just mees-liidet sisaldavate sõnadega saab viidata mis tahes soost isikule, mistõttu kasutatakse neid sagedamini, et osutada sportlasele üldiselt. Lisaks on need keeles rohkem juurdunud ning seega mõjuvad loomulikumalt kui naine-lõpulised sõnad.

See aga vihjab, et mehed esindavad üht tüüpilist sportlast rohkem kui naised. Samuti võivad naine-lõpulised liitsõnad tuua naiste soo liialt esile, seda ka kontekstis, kus see on tegelikult väheoluline. Neutraalsem viis naissoost sportlasele viitamiseks eesti keeles näib olevat eesliite kaudu – nagu naissportlane, naisujuja, naisjooksja. Samas võib ka eesliite kasutamine naiste sugu tahtmatult rõhutada ning jätta mulje, et naised on spordis teisejärgulised – rääkides näiteks jalgpalluritest ja naisjalgpalluritest. Selle mulje vältimiseks saab kasutada soolisi paralleelvorme, nagu mees– ja naisjalgpallurid.

Sõnavaras võib väljenduda ka see, milliseid ameteid peetakse traditsiooniliselt naiste ja milliseid meeste omadeks. Tädi– ja onu-lõpuliste liitsõnade uurimusest² tuli välja, et ametisõnades, mis esindavad haridust ja sotsiaalhoolekannet ning kliendi- ja puhastusteenindust, esineb sagedamini tädi – nagu õpetajatädi, garderoobitädi, koristajatädi. Onu võib kohata rohkem sõnades, mis viitavad näiteks korrakaitsele, ehitusele ja teadusele – nagu politseionu, remondionu, teadlaseonu. Sõnavara osutab sageli niisiis reaalsele soolisele segregatsioonile mingis ühiskonnas.³

Keel võib sooliselt kallutatuks muutuda ka kasutuses, kus see annab edasi teatud stereotüüpe. Nii võib keelekasutus meedias näiteks väljendada arusaamu selle kohta, keda peetakse lapsevanemarolli aktiivsemaks ja olulisemaks täitjaks ning millised on ühiskondlikud ootused emade ja isade käitumisele kõnealuses rollis.⁴ Või ka selle kohta, keda (kas naisi või mehi) peetakse tüüpiliseks juhiks ning milliste teemade kaudu nais- ja meesjuhte meedias kujutatakse.⁵

Kokkuvõtteks, keeled võivad olla nii grammatilise sooga kui ilma, ent iga keel väljendab sellest olenemata sugudevahelisi suhteid ja positsioone ühiskonnas. Samal ajal keel mitte ainult ei peegelda, vaid ka taasloob norme, nii et iga kord keelt kasutades need kinnistuvad uuesti. Seega on alati hea olla keelekasutuse suhtes tähelepanelik ja teadlik, et mitte kahjulikke stereotüüpe juurutada.

Sooliselt markeeritud sõnavara ja selles peegelduvad soostereotüübid olid teemaks ka Eesti Keele Instituudi taskuhäälingu “Keelehääling” viimatises saates.

¹ Kaukonen, Elisabeth. 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. Keel ja Kirjandus 6, lk 526–545

² Kaukonen, Elisabeth. 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. Unveiling gender dynamics in Estonian compound words. Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri 14(3), lk 137–171

³ Statistikaamet. Rahvastiku majanduslik aktiivsus, elatusallikad ja tööränne.

⁴ Greta Roosaar 2024. Vanemluse diskursus eestikeelses meedias ajakirja Pere ja Kodu näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool

⁵ Elisabeth Kaukonen, Marie Luise Meier, Raili Marling 2024. Supernaised ja ärirüütlid: nais- ja meesjuhtide meediakajastuse ja sotsiaalmeediakasutuse analüüs, uuringu raport. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Lugu ilmus 21.10.2024 ERRi kultuuriportaalis.