Eestis on keelenõu antud juba pea 60 aastat. Tigupostiga küll enam kuigi palju küsimusi ei saadeta, kuid teemakategooriad, mille kohta nõu palutakse, on aja jooksul muutunud vähe. Keelenõu minevikust, olevikust ja tulevikust käisid EKI taskuhäälingus rääkimas vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.

Raadiku sõnul konsulteeritakse keelenõuandjatega näiteks kirjavahemärkide ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglite asjus. Palju küsimusi puudutab ka nimesid: muu hulgas uuritakse, kas värskele ilmakodanikule plaanitud nimi ikka vastab isikunime nõuetele. Samuti jõuavad keelenõuandjateni küllalt kiiresti meediast läbi käinud sõnad või väljendid. Näiteks võtab nõusoovija vahel ühendust õhtusest “Aktuaalses kaamerast” kuuldu või hommikul lehest loetu asjus.

Ent keelenõuande vaatepunktist ei ületa ükski meediasündmus emakeelepäeva e-etteütlust, mille koostamises on osalenud nii Raadik kui ka Zupping. Hinnanguliselt on sel päeval küsimustetulv neli või viis korda suurem kui tavaliselt. Zuppingu meelest saab selle üle aga vaid rõõmustada, sest see näitab, et eestlastele läheb keel korda.

Aeg-ajalt jagatakse keelenõuandjatega ka lihtsalt toredaid leide või tähelepanekuid. Teatavasti oli möödunud suve laulupidu peale osalejate rikas vihmavee poolest. Raadik meenutas, et üks helistaja oli tähele pannud, kuidas teadustaja oli hakanud sõna “lauluväljak” asemel ütlema “laulumärjak”, ja soovis seda kalambuuri ka keelenõuandjaga jagada.

Kuigi keelenõu küsija ei pea ütlema, kes ta on ja kust helistab, saab siiski ühe rühmana esile tõsta tõlkijad ja toimetajad, kelle töös ikka keelelisi mõttekohti ette tuleb. Veel pöörduvad keelenõu poole õpetajaid, aga ka emad-isad, kes koos lapsega kodutööd teevad. Muidugi ei puudu ka püsihelistajad. Neist mõnel on sügav keelehuvi ja soov sõnade üle filosofeerida. Vahel võib aga tajuda, et helistaja tahab lihtsalt kellegagi juttu ajada.

Kui keelenõuande algusaegadel talletati küsimused ja vastused kaustikutesse – mis on siiani alles –, siis nüüd on asi märksa mugavam. Keelenõustajatel on virtuaalne andmebaas, mille abil saab nõuandja hõlpsasti leida üles selle, kas keegi on juba kõnealust küsimust küsinud ja kuidas talle on vastatud. Aastate jooksul on küsimusi ja vastuseid ka avalikeks kogumikeks koondatud.

Muidugi võiks keelenõuandeteenus edaspidigi ajaga sama sammu käia. Nii on näiteks soov ühel päeval katsetada, kas mõnele korduma kippuvale küsimusele võiks vastuse anda kratt ehk suhtlusrobot. Pole veel teada, kui ammendava vastuse kratt koostada suudaks, kuid vähemasti oskaks ta ehk suunata küsija keeleinfoallikasse, kust võiks vastuse leida. Ent Zupping usub, et inim-keelenõustajaid robot nii pea siiski asendama ei hakka: paljude helistajate jaoks pole oluline pelgalt nõuanne ise, vaid ka inimlik kontakt.

Ligi 60 aastat tagasi liikuma pandud keelenõuvanker veereb niisiis tempokalt edasi tänapäevalgi. Keelenõustajad vastavad telefonile tööpäeviti kell 9–13, kuid nõu saab küsida ka meili või kirja teel.

Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 19.02.2024.