Nädala teises pooles toimuval Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil käsitletakse seekord keele (de)standardiseerimist ehk ühelt poolt keelelise mitmekesisuse vähendamist ja teisalt sallimist. EKI teadur-keelekorraldaja Lydia Risberg avab “Keeleminutites” konverentsi olulisemaid teemasid.

Konverentsil räägitakse nii klassikalisest keelekorraldusallikast ehk õigekeelsussõnaraamatust kui tutvustatakse ka korpuslingvistilisi uurimusi ja katseid suurte keelemudelitega. Kevadkonverentsi avab EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets plenaarettekandega, milles ta peatoimetajana tutvustab selle aasta lõpus ilmuva uue õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) koostamisega seotud valikuid. ÕSi erinevaid tahke avavad ÕSi koostajad veel mitmes ettekandes, keskendudes selgitustele ja soovitustele, võõr- ja tsitaatsõnadele ning kohanimedele.

Hollandi keelega seotud müüte tutvustab oma plenaarettekandes hollandi keeleteadlane Rik Vosters, ühtlasi lükkab ta need ümber. Eelmisel aastal Prantsusmaal toimunud preskriptivismiuurijate konverentsil rääkis Vosters, et kõige tavapärasema stsenaariumi kohaselt ei ole keelelistel ettekirjutustel keelekasutusele mõju olnud. Siinsel konverentsil seob ta oma ajaloolise ülevaate mõtisklustega hollandi keele standardiseerimise, keelekorralduse ning keelenõu tänapäeva ja tuleviku üle.

Teise päeva plenaarettekandes räägib inglise keeleteadlane Ian Cushing keelekasutuse häbimärgistamisest. Inglismaa koolides on levinud vajakajäämise ideoloogia, mis seisneb selles, et marginaliseeritud kogukondi kujutatakse puudulikena ning parandamist vajavatena, seda eriti keelekasutuse osas. Kuigi selline mõtlemine keele suhtes on koolides laialt levinud, on sellele alati olnud vastupanuliikumisi, millega on taotletud keelelist õiglust. Tuginedes sellele algatustele ja ulatuslikule välitööle õpetajatega, sõnastab Cushing keelelise õigluse teooria, mille eesmärk on lammutada rõhuvad arusaamad standardkeeltest ning kaotada olemuslikult ebaõiglased süsteemid.

Kahel päeval toimuva konverentsi mitmekümnes ettekandes käsitletakse väga erisuguseid keeleteemasid. Näiteks saame Tartu Ülikooli töörühmalt juba esimesel päeval vastuse veel ühele intrigeerivale küsimusele: milline keelekasutus eestlasi häirib? Kuivõrd häirivad meid just need ühed ja samad sõnad ja tähendused, nagu näiteks üles või ülesse, kohe või koheselt, millele on keelekorralduses ja kooliõpetuses tähelepanu pööratud aastakümneid, isegi aastasada?

Keele, sealhulgas normingupäraste ja -vastaste sõnade kasutuses juurdumise uurimiseks on juba pikka aega kasutatud keelekorpuseid. Tänavu on aga plahvatuslikult teemaks tõusnud keeleandmed suurtes keelemudelites (SKMid). Kas SKMidel on mingi roll ka keelekorralduses? Konverentsil tutvustavad EKI teadusprojekti eri töörühmad, kuidas on SKMe katsetatud sõnaraamatutöö jaoks – kas ja kuivõrd on neist kasu sõnade kõnekeelsuse tuvastamisel või sõnatähenduste seletamisel? Kuidas aga saab neid ära kasutada vana kirjakeele sõnaraamatute uurimiseks?

Huvilised saavad 24.–25. aprillil toimuvat konverentsi jälgida ja küsimusi esitada siin.

Lugu ilmus 21.04.2025 ERR-i kultuuriportaalis.