Perekonnanimed on huvitav osa keelest, need annavad meile võimaluse käänata sõnu, mida me muidu ei kääna. Samuti võib perekonnanimede puhul tekkida olukord, kus üht sõna on käänatud nii-öelda topelt, käänates juba käändevormis olevat sõna veel omakorda, kirjutas EKI keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina Laansalu “Keeleminutites”.

Kuidas see ikkagi nii on, võiks nüüd küsida. Teame ju põhimõtet, et eesti perekonnanimesid käänatakse üldiselt samamoodi nagu vastavaid sõnu. Kuid see pole alati nii lihtne, kui kõlab.

Eesti perekonnanimed võivad olla kahesugused: sellised, mis langevad kujult kokku tavapäraste eesti käändsõnadega (nt Luik, Roosimägi, Sepp), ja sellised, mis ei lange (nt Ilp, Markus, Nei). Perekonnanimesid, mis tavapäraste sõnadega kokku langevad, saame käänata nagu vastavaid sõnugi (Luik : Luige : Luike, Roosimägi : Roosimäe : Roosimäge ja Sepp : Sepa : Seppa). Nimesid, mis ei lange kokku ühegi sõnaga, käänatakse samamoodi nagu muid sarnase häälikulise ehitusega sõnu (Ilp : Ilbi : Ilpi nagu kilp : kilbi : kilpi; Markus : Markuse : Markust nagu tarkus : tarkuse : tarkust; Nei : Nei : Neid nagu koi : koi : koid).

Samas paljusid nimesid, mis küll langevad kokku meile tuttavate sõnadega, nendega samamoodi siiski ei käänata. Osa perekonnanimedest käänatakse lihtsama muuttüübi järgi. Sellised on mõned omadussõnalised nimed, nt Aus : Ausi, Erk : Ergi, Kärmas : Kärmase (mitte Aus : Ausa, Erk : Ergu, Kärmas : Kärma), murdepärased nimed, nt Aid : Aidi, Kadai : Kadai, Kerves : Kervese (mitte Aid : Aia, Kadai : Kadaja, Kerves : Kerve), ning nimed, mille tüvi tavapärasel käänamisel tuntavalt muutuks, nt Kuub : Kuubi, Urb : Urbi, Hõbe : Hõbe, Väli : Väli (mitte Kuub : Kuue, Urb : Urva, Hõbe : Hõbeda, Väli : Välja; samas liitsõnaliste nimede puhul käänatakse pigem siiski reeglipäraselt, nt Suurväli : Suurvälja). Võimalusel saame käänamisel arvesse võtta ka nimekandja soovi ning käänata samakujulist nime eri kandjate puhul eri moodi, nt Niit : Niidi või Niit : Niidu, Vaab : Vaabi või Vaab : Vaaba. Erisuguse käänamise põhjused võivad peituda ka nime algupäras.

Nime algvorm võib langeda kokku käändsõna eri käändevormidega. Kõige tavalisem on perekonnanime kokkulangemine vastava sõna nimetava käände vormiga (nt Jõgi ja jõgi, Tamm ja tamm) või omastava käände vormiga (Jõe ja jõe, Tamme ja tamme). Eesti rikkalikust perekonnanimistust leiab aga ka mitmeid muid põnevaid käändevorme. Näiteks on sõnast lepik saadud perekonnanimed Lepik, Lepiku, Lepikul, Lepikult ja Lepikus. Need nimed langevad kokku sõna lepik nimetava, omastava, alalütleva, alaltütleva ja seesütleva käände vormidega. Sõnast veski on tulnud perekonnanimed Veski, Veskilt ja Veskis, mis langevad kokku sõna veski nimetava/omastava, alaltütleva ja seesütleva käände vormidega. Kõiki neid nimesid ei ole aga võimalik käänata samal viisil kui vastavaid sõnu, vaid neid käänatakse järgmiselt: Kiidusõnu öeldi Lepikule, Lepikule, Lepikulile, Lepikultile, Lepikusele, Veskile, Veskiltile ning Veskisele.

Seega võiks möönda, et vastavate käändsõnadega samal viisil saab käänata pigem niisuguseid perekonnanimesid, mille algvorm langeb kokku käändsõna nimetava või omastava käändega. Ülejäänud vormidega (neid esineb küll oluliselt vähem) on pisut keerulisem. Õigupoolest pole ka omastavaliste nimedega asi nõnda lihtne – erinevus ilmneb osastavas käändes. Nimed Kask ja Kase on alates omastavast kuni kaasaütlevani samakujulised (Kase, Kasele, Kasega), välja arvatud osastavas käändes: kohtasin Kaske ja kohtasin Kaset. Ka teised kahesilbilised esimeses vältes olevad perekonnanimed võivad ainsuse osastavas saada käändelõpu -t, samas kui vastavate üldsõnade puhul seda võimalust tavaliselt ei ole (jättes e-lõpulised sõnad kõrvale). Näiteks kääname iva : iva : iva ja salu : salu : salu, kuid Iva : Iva : Iva(t) ja Salu : Salu : Salu(t).

Nagu juba alguses mainitud, on meil ka niisuguseid perekonnanimesid, mis langevad kokku mitte käändsõna-, vaid pöördsõnavormidega. Sellised nimed on nt Läheb, Läks ja Eitea. Ning kõige tipuks leidub perekonnanimesid, mis paradoksselt langevad kokku muutumatute sõnadega, nt Alt, Edasi, Keskel ja Üle. Kui sõnast saab nimi, tekib võimalus käänata ka neid sõnu, mida muidu käänata ei saa.

Perekonnanimede käänamise kohta on võimalik lähemalt lugeda EKI teatmiku peatükist “Eesti perekonnanimede käänamine”.

Lugu ilmus 05.05.2025 ERR-i kultuuriportaalis.