Keeleminutid. Solarise passionid
Usun, et Tallinna südalinna suurkeskuse häälduskuju totaalse võidu on toonud selle nime ülisage kasutus ühes algse tähendussisu tuhmumise või mitteteadvustamisega, kirjutas EKI vanemleksikograaf Tiia Valde “Keeleminutites”.
Üsna täpselt 15 aastat tagasi avati Tallinnas Solarise keskus. Kui uue kaubandus- ja kultuurikeskuse nime helge ja kultuuritiine tähendus – solaris on ladina keeles ‘päikesesse puutuv, päikese’; sellenimeline on ka salapärane planeet Stanisław Lemi romaanis ja Andrei Tarkovski filmis – laiemat diskussiooni ei tekitanud, siis nime häälduse üle arutati ja vaieldi küll.
Ladinapärane hääldus on [so(o)laaris]. Kuuldavasti olnud keskuse omanikele meelepärane “kodune” hääldus [solaris], aga keeleteadlikum rahvas pidas toona ainuvõimalikuks pika a-ga varianti1.
Täna läheb (või siis ei lähe) tõenäoselt ka keeleinimene Solarisse (loe: solarisse), mitte Solarisesse (loe: solaarisesse).
Keskuse külastajate hulgas on üksjagu nii noori kui vanu filmisõpru, kel Tarkovski film (ja Lemi romaan) hästi teada. Tegin miniküsitluse uurimaks, kas kaubandus- ja vabaajakeskuse nime hääldus on omakorda filminime mõjutanud: omal ajal oli filmi kontekstis mõeldamatu öelda Solaris esisilbirõhuga. Üsna ootuspäraselt tuli välja, et vanem filmiteadlik rahvas teeb selget vahet ja läheb [solarisse] vaatama filmi [solaaris]. Noorematega on nii ja naa: mõni eristab hääldades keskust ja filmi, mõni teab, et “mingi jama selle hääldusega on” ja mõni ütleb Tarkovski filmi nime olevat [solaris].
Usun, et Tallinna südalinna suurkeskuse häälduskuju [solaris] totaalse võidu on toonud selle nime ülisage kasutus ühes algse tähendussisu tuhmumise või mitteteadvustamisega.
Toon veel ühe näite.
Solarises on müügil passionid. Hea lapse mitu nime on teada olnud juba tükimat aega2 ja tänaseks on selge seegi, et kannatuslille maitsva hapuka vilja üks nimekujusid – passion – eristub muudest eestikeelsetest passioonidest nii rõhu ja ka kirjakuju poolest.
Sõna “passioon” (ld passio) ‘Kristuse kannatuslugu, kirikumuusika vorm; kirg, kirglik harrastus, armastatu’ on eesti keeles eri tähendustes teada ja kasutusel ammu: tunneme Bachi passioone, 1922. aastast on leida nending, et valitsev ei ole mitte passioon, vaid mõistus, 1927. aastal pannakse tähele, et jalgpall on passioon inimestele (1927) jne. ÕSis esineb see sõna alates 1960. a väljaandest häälduskujuga [passi’oon].
Kannatuslille vilja, mille varasemad tuntumad nimed eesti keeles on granadill ja marakuja, on passioniviljaks ning passioniks nimetama hakatud üsna kindlasti inglise keele mõjul (passion fruit) ja see nimetus on nüüdseks levinud. Müügil on mango-passioni jogurt, passionilisandiga koorejäätis, passionivilja kohupiimakook ja palju muid toredaid hõrgutisi. See, et inglise keeles tähistab sõna passion nii Kristuse kannatuslugu kui kirge, pole keelekasutajaid laenamisel seganud ja eesti keeles tundub kinnistumas olevat kaks eritähenduslikku sõna: passioon ja passion. Et kirjakujuküsimused on häälduse omadest suurema kaaluga (see igihaljas küsimus: kas ma kirjutan õigesti?), vajab eestikeelne “passion” aktsepti. Olgu siinkohal seda kirjakuju möönvana ära toodud eestikeelsete taimenimede andmebaas ja Sõnaveebi ühendsõnastik.
Esialgu jääb vastuseta küsimus, kas passioni hääldus ja kirjakuju hakkavad omakorda tulevikus mõjutama passiooni (Matteuse passion?).
Mida sellistest muutustest arvata? Esiteks seda, et sagedas igapäevakasutuses olevad võõrsõnad võivad esisilbirõhulisena kiiresti omaseks saada, sest esisilbirõhk on eesti omasõnadele iseloomulik.
Teiseks, võõrsõna/võõrnime varasemad, juba keeles olemasolevad tähendused võidakse uues laenamisvoorus tähelepanuta jätta.
Kolmandaks, küllap leidub arvajaid, kelle meelest viitavad sellised muutused harimatusele ja inglise keele liigmõjule. Kindlasti ongi keeleallikates igati mõistlik sõnade häälduse muutumislugu selgitada, tähendusseostele ning võõrsõnade päritolukeelele osutada – ükski tarkusetera pole ülearune. Sisuküsimus on, kas selgitused möönavad muutusi või püüavad neid tagasi pöörata. Kooliõpetuses tähendaks viimane lõputut drilli ja selle otstarbekus võiks olla kaalukeeleks.
Siinkirjutaja eelistab noist muutustest noppida kinnituse seigale, et keelel on rikkalikult vahendeid mõistete eristamiseks ja keelekasutaja on osav neid vahendeid spontaanselt kasutama. Kiiresti toimuvate muutuste puhul on seda huvitav oma kõrvaga kuulda ja silmaga näha.
1 Kuula nt https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keelekorv-keelekorv-kruusa-kartul-solaris
2 Vaata nt Tiina Paet https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=454
Lugu ilmus 09.09.2024 ERRi kultuuriportaalis.