Ajal, kui maailmas toimub suur segunemine ja ühtlustumine, on vastukaaluks aina olulisem see, kust sa tuled ja kes sa oled, teiste sõnadega identiteet. See ilmnes selgelt ka ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) istungil New Yorgis, kirjutavad EKI nimeuurijad Tiina Laansalu ja Peeter Päll “Keeleminutites”.

Väga paljud istungil peetud sõnavõtud sisaldasid mõtet, et kohanimedel on tähtis roll identiteedi väljendajana ja kultuuripärandi kandjana. Veel mõned aastad tagasi oli samasuguse ürituse põhimotiiviks kohanimedega tegelemise tehniline külg: kaardid, andmebaasid, metaandmed, kohanimeloendid jms.

Kohanimekorralduse algusaastatel (alates 1967. aastast) püsis pikalt arusaam, et kuivõrd kohanimedel on tähtis roll meie ruumilisel orienteerumisel, siis on keskne põhimõte: ühel kohal olgu üksainus nimi. Aegamööda on selle kõrval tunnustatud üha rohkem ka olukordi, kus ühel kohal võib olla mitu nime – kõigepealt vähemusrahvuste nimede kaitseks ja lisaks natuke vaieldavamana ka eksonüümide säilitamiseks. Paiguti on need kaks võinud olla üksteisega vastuolus, sest eksonüümid kui väljastpoolt pandud nimed (traditsioonilised nimed, mis erinevad kohalikest nimedest ehk endonüümidest) võivad hakata varjutama just kohalikku nimekasutust.

Kui küsida, kas kohtumisel mõni teema ka intriige põhjustas, siis selleks oligi just võitlus eksonüümide rehabiliteerimise nimel. Varasem üks-koht-üks-nimi-põhimõte oli rajatud sellele, et tähtsad on endonüümid. Endonüümid on kohaliku rahva pandud nimed, nt Eesti eestikeelsed kohanimed. Seevastu eksonüüme ehk nimesid, mis on pandud n-ö väljastpoolt, tuleb tõrjuda (nt koloniaalvõimude pandud nimed Aafrikas ja mujal). Varasemad resolutsioonid on rõhutanud eksonüümide vähendamise tähtsust ja muu hulgas põhimõtet, et neid ei tohiks juurde luua, vaid lähtuda igal pool kohalikest ametlikest nimedest. Alates 1990. aastatest on üha ägedamaks kasvanud võitlus selle nimel, et ka eksonüümidel oleks eluõigus. Eksonüümide pooldajad rõhutavad nende nimede kultuuriväärtust ja seda, et need moodustavad keeles loomuliku ja traditsiooniks saanud osa. Endonüümide pooldajad lähtuvad arusaamast, et kohalik ja põline nimevara on olulisem väärtus ja väärib rohkem kaitset.

UNGEGN-i eksonüümide töörühm oli istungiks ette valmistanud otsuse kavandi, milles öeldi, et eksonüümide kaalutletud ja konteksti arvestavat kasutamist tuleks respekteerida, kui nad moodustavad keeltes elava ja olulise osa. Sellele eelnevalt oli aga mainitud normitud endonüümide prioriteeti ning mõlemaid korraga tunnustada ei olnud ühele ega teisele poolele vastuvõetav. Nii lükkus täpsema sõnastuse kokkuleppimine edasi järgmisele istungile. Üldse võeti vastu 21 otsust.

Istungil tekkis ka poliitilisi lahkarvamusi, eeskätt neil teemadel, mis puudutasid maade suveräänsust (nt Küprose ja Türgi vahel Põhja-Küprose staatuse üle, samuti Maroko ja Alžeeria vahel Lääne-Sahara küsimuses), kuid vastavalt UNGEGN-i põhimäärusele ei kuulu need teemad käsitlemisele.

Eesti tõstatas oma ettekandes probleemi, et maailmas on järjest rohkem poliitiliselt motiveeritud nimevaidlusi, samas annavad nimede kasutamise kohta soovitusi valdavalt teadlastest koosnevad eksperdikogud. Vajadus võtta seisukoht niisuguste vaidluste asjus pärsib nimekorraldajate tööd, sest poliitilist laadi otsuste tegemine ei ole keeleinimeste pädevuses, kes eelistaksid nimekorralduses süsteemsust, järjepidevust ja nimekasutaja otsustusvabaduse säilitamist.

ÜRO on kohanimekonverentse korraldanud 1967. aastast peale iga viie aasta tagant, eesmärgiga edendada ladusa rahvusvahelise suhtluse huvides kindlate normitud kohanimede kasutuselevõttu. 2019. aastast muutus kohanimekonverentsi formaat ning sestpeale toimuvad ÜRO kohanimeekspertide rühma kohtumised iga kahe aasta tagant.

Tähtsamad teemad, mida arutatakse, on järgmised: riiklike nimekorraldusorganite loomine ja toimimine, nimeinformatsiooni vahetus (andmebaasid, nimeloendid), ühtsete latinisatsioonisüsteemide heakskiitmine mitteladina tähestikuga keelte jaoks, kohanimekorraldajate väljaõpe (kursused, seminarid), kohanimetarvituse juhtnöörid, maade nimede loend, nimekorraldus mitmekeelsetel aladel, eksonüümide tarvitus ning toponüümiline terminoloogia.

Seekordsest kohtumisest võttis osa 45 riiki, nende seas ka Eesti, kes esitas istungile kolm dokumenti: 1) Eesti riigi aruande, mis käsitles kohanimekorraldust Eestis aastatel 2023–2025; 2) eesti keeles kasutatavate väliskohanimede käsitluse, mis puudutas muu hulgas nimevaidlusi; ning 3) Eesti kohanimede tarvituse juhtnöörid (5. väljaanne).

ÜRO kohanimeekspertide rühma tegevus rajaneb piirkondlikul koostööl, milles Eesti osaleb Balti jaotise liikmena. Eesti on nii UNGEGN-i istungitel kui ka Balti jaotise kohtumistel osalenud järjepidevalt ja aktiivselt Eesti taasiseseisvumisest peale. Aastast 1994 on Eesti esindajatena osalenud kohtumistel Eesti Keele Instituudi eksperdid, kes ühtlasi löövad kaasa Eesti kohanimenõukogu töös.

Ekspertide rühma töös osalemine annab meile võimaluse olla mõjutaja, mitte ainult jälgija rahvusvahelises nimeruumis. See on vajalik eesti keele nähtavuse, teadusliku ja ka praktilise kohanimekorralduse seisukohast.

Kuigi kohanimekorraldus on iga riigi enda ainupädevuses, siis rahvusvahelise suhtlemise jaoks on vaja selgeid kohanimekasutuse põhimõtteid ning kohanimeinfo võimalikult laia levikut. UNGEGN ei otsusta ega käsitle konkreetseid kohanimesid, vaid annab suunised ja nõuanded kohanimede paremaks korraldamiseks ning toetab selles töös paljusid maailma riike.

Kohanimed ei ole pelgalt tähejärjendid või tähenduseta sildid. Nad jutustavad lugusid, peegeldavad keeli ja kultuure ning kannavad identiteeti.

Lugu ilmus 19.05.2025 ERR-i kultuuriportaalis.