15. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis teost „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“. Raamat annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes ajavahemikul 1600–1739. Sellisena kajastab sõnaraamat leksikaalseid otsinguid eesti kirjakeele algussajanditel, kui põhja- ja lõunaeesti kirjakeelt pühakirja tõlkimise käigus loodi.

Ühe autori, Eesti Keele Instituudi juhtivteaduri Kristiina Rossi sõnul kasutasid tõlkijad varasemast suulisest kristlikust eesti ühiskeelest pärit termineid (altar, jumal, ristima), ammutasid murdekeelest (hõõlas, vauv, saps, läila, huskutama, lägitama, õnnal), lõid ise uusi tuletisi ja liitsõnu (hiljameelelik, hõljutuseohver, ilmakoolelik, ettetähendamine) ning laenasid teistest keeltest (baumeister, jaanalind, livné-puu). Pabersõnastiku aluseks on viis aastat tagasi avalikuks tehtud elektrooniline andmebaas (https://eki.ee/piibel/), mille valmimiseks kulus ligi 20 aastat.   

Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik kinnitab, et vanema piiblitõlke sõnaraamatu ilmumine on keele- ja kultuurilooline saavutus: „See on monument erakordselt loomingulisele ajajärgule eesti keele arengus, mil suurt osa sõnavarast ja väljendusviisist ei olnudki veel olemas. Erilisel kombel on sattunud sõnastik ilmuma ajal, mil alustatakse parajasti uue piiblitõlkega eesti keelde ning tõlkijad on janused erinevate tõlkevõimaluste järele. Kõige vanem piiblitõlke keel ulatab sedaviisi käe kõige uuemale, alles sündivale keelele“.  

Piiskop emeeritus Joel Luhamets hindab tegijate tööd kõrgelt. Muuhulgas märgib ta naljatamisi, et teab olukorda, kus Saaremaa prohvet Seiu oleks seesugust sõnastikku hädasti vajanud. „Aleksei Aav, rahva seas tuntud kui Saaremaa prohvet Seiu, varjas sõja ajal vanglast põgenenud lendureid tingimusel, et nad loevad peidupaigas Piibli läbi ja kui sõda lõpeb, hakkab üks vaimulikuks ja teine misjonäriks. Mehed oli nõus. Seiu tõi Piibli ja käis kontrollimas, kuidas lugemine edeneb. Varsti oli lugemine veerandi peal, siis poole ja  siis juba kolmveerandi peal. Lõpuks pidid mehed tunnistama, et nad ei saa nendest vanadest sõnadest ja tähtedest aru. Nendele meestele oleks valminud sõnastik hädasti ära kulunud. Suur tänu selle tegijatele,“ tunnustab Luhamets pikaajalist tööd.  

Raamatu autorid on Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Kristiina Ross ja Annika Viht. Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Teose ilmumisega tähistatakse eesti raamatu 500. aastapäeva. 

Raamatut saab osta kirjastuse veebipoest https://eksa.ee/toode/eesti-vanema-piiblitolke-sonastik/ ja raamatupoodidest.  

Lisainfo:  

Kristiina Ross, Kristiina.Ross@eki.ee