EKI vanemleksikograafi Jüri Viikbergi koostatud veebisõnastik „Saksa laensõnad eesti keeles“ on esimene katse võtta ammendavalt kokku eesti keelde laenatud ja selles juurdunud alam- ning ülemsaksa laensõnad, mis moodustavad eesti keele arvukaima laensõnarühma. Valdavalt kultuurikontaktidest sugenenud laensõnad on lisandunud XIII–XX sajandil, kirjakeeles on neid fikseeritud alates XVI sajandist. Leksikon hõlmab ka baltisaksa laenud, st saksa keele kohaliku keelekasutuse pinnalt kujunenud baltisaksa murdest pärit laensõnad.

Vastsele leksikonile eelnes kaks eraldi veebisõnastikku, „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ (2016) ja „Ülemsaksa laensõnad eesti keeles“ (2024). Nende aines on nüüd kokku liidetud ühendsõnastikuks, triloogiana valminud leksikon hõlmab 2600 kirja- ning murdekeelset märksõna. Nüüd on kõigil võimalik järele vaadata, kust on pärit ja mida tähendavad näiteks kaadervärk, karbus, karn, karske ja katarr või keesima, kiindrus, klamp, klepper, klunker, kolter jpt.

Jüri Viikberg on Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi emeriitdotsent. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara.

Sõnastik on valminud Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex instituudi baasfinantseerimise kaasabil. Tehnilise toe eest on hoolitsenud Ain Teesalu ja Indrek Hein. Väärt nõu on andnud Udo Uibo ja Lembit Vaba.

Head kasutamist!

Viitamine: Jüri Viikberg. Saksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. Tallinn, 2025.