Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas õnnitles ja tänas laureaati. „Peeter Päll on järjepidevalt tegelenud eesti keelekorraldusega. Tänu tema pikaaegsele erialasele ja teadustööle on eesti kirjakeele normi ja Eesti nimemaastiku eest järjepidevalt hoolt kantud,“ sõnas Lukas.

Peeter Päll on pühendunud kohanimede uurimisse, tagades seejuures Eesti kohanimede ja maailma maade eestikeelsete kohanimede korrastatuse. Ta on süstemaatiliselt koostanud Eesti kohanimeandmebaasi (KNAB) ning põhjalikke kohanimede teatmeteoseid, kust leiab põhivasted paljudes keeltes, sealhulgas ajaloolised nimed, põhinimede häälduse, asukohaviited. Koos Marja Kallasmaaga on Peeter Päll toimetanud „Eesti kohanimeraamatut“ (2017), mis on esimene põhjalik ülevaade Eesti kohanimedest. Kohanimede uurimise kõrvalt juhib Päll ka mahuka „Eesti perekonnanimeraamatu“ koostamist.

Eestis ja ka rahvusvaheliselt on Päll nimeekspert, kelle teadmised ja nõuanded on kõrgelt hinnatud. Keelekorraldajana on tal esiletõstmist väärivaid teeneid õigekeelsussõnaraamatute toimetamisel ning professionaalse keelenõu jagamisel.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 20. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Mare Koidule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.