Hiljuti võis lugeda kurba uudist, et Tallinna loomaaias tuli eutaneerida lõvi. Tundub igati neutraalne sõnastus, aga mida ütleb õigekeelsussõnaraamat? Sõna eutaneerima tähenduseks on seal antud ’ravimatult haiget inimest halastusest surmama’, mille kõrval on soovitus seda mitte kasutada tähenduses ’looma hukkama, surmama’. EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis) on tähendusena esitatud nii inimeste kui ka loomade halastusest surmamine ja tekstikorpusest on näha, et enamasti kasutatakse sõna eutaneerima loomade kohta. 2018. aasta ÕSi tähendussoovitus ja tegelik keelekasutus on niisiis vastuolus. Mis põhjustel sellised tähendusnihked toimuvad ja kuidas neisse suhtuda?

Võõrsõnade leksikonis (2012) on antud sõna eutanaasia päritolu: kreeka euthanasia ’kerge surm’. Leksikonis ei öelda, et see sõna käib ainult inimeste kohta. ÕS aga lähtub põhimõttest mitte soovitada vahetada selgeid omasõnu ebamääraste võõrsõnade vastu. On siiski igati arusaadav, et omasõnade hukkama, surmama ja hädatapma asemel eelistab keelekasutaja sageli eufemistlikumat võõrväljendit. Seetõttu ongi seesugune tähendusülekanne loogiline, loomi pannakse ju ka enamasti halastusest magama (magama panema on samuti üks väljenditest, mida koduloomade kohta on varem kasutatud). Sõna eutaneerima kasutuse sagenemise taga võib olla ka põhjus, et võõrsõna tajutakse mingil määral neutraalsema või professionaalsemana – ka loomakliinikud pakuvad teenust just eutanaasia nime all.

Kuidas aga väljendutakse siis, kui tegu on loomade massilise hukkamisega? 

Edasi loe siit. (Postimees, 30.01.2021)