Tiiu Üksik, Jelena Kallas

“Tere! Minu nimi on … .”

Nii algab tutvus uue keelega. On sadu võimalusi, millest edasi rääkida… kui vaid oskaks! Õppija jaoks on keel nagu pusle, kus tükid on sõnad ja sõnaosad (näiteks käändelõpud) ning kus tükke omavahel kombineerides hakkab tasapisi sündima tervikpilt. Aga kust alustada?

Pusle kokkupanemisel saab õppijat abistada õpetaja, kelle jaoks oleme Eesti Keele Instituudis loonud omalaadse tööriistakasti: eesti keele kui teise keele “Õpetaja tööriistad”. Komplekt hõlmab nelja tööriista keelepusle lahendamiseks: sõnavara, grammatika, kasutusolukorrad ja teksti hindamine.

Vaadakem neid tükke lähemalt. Sõnavaramoodul annab aimu, milliseid sõnu võiks eri keeleoskustasemel õppijad tunda. Oluline on eristada, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga – liivakastis või kohvinurgas vajaminev sõnavara võib olla üsna erinev. Näiteks kühvel on liivakastis küllalt tavaline töövahend (laste algtase), kuid täiskasvanute maailmas sellest enamasti juttu ei tule. Seevastu abikaasa on täiskasvanute vestluses üpris tavaline, kuid lastel seda eriti vaja ei lähe. Olles tuvastanud, millise raskusastmega pilti soovime kokku panna, saame leida ka sobivat värvi tükid ehk sõnad.

Edasi loe siit. (Postimees, 06.03.2021)