Pühapäeval on kirjanik Kristian Jaak Petersoni 220. sünniaastapäev ja emakeelepäev. Esmaspäeval toimub sel puhul traditsiooniks saanud e-etteütlus. “AK.Nädal” uuris keeleteadlastelt, mis valmistab inimestele eesti õigekeeles enim raskusi ja kas õigekirjareegleid peaks kogu aeg muutma.

“Aktuaalse kaamera” sünnipäeva puhul katsid teadlased Rootsi laua, paljude jaoks tekitab see aga segadust, kas Rootsi kirjutatakse seejuures suure või väikese algustähega. Selgub, et praegu on tungiv soovitus kirjutada Rootsi suurega.

Rootsi laud ja Rootsi kardinad – kui me ei räägi just Rootsis toodetud esemetest, vaid ülekantud tähendusest ehk iseteeninduslauast ja vanglast, siis veel paarkümmend aastat tagasi raiusid emakeeleõpetajad meile, et rootsi tuleb neil juhtudel kirjutada väikese algustähega. Nüüd on see reegel pea peale keeratud.

Kuidas aga on tavainimesel võimalik keelereeglitega kaasas käia, eriti kui nii mõnigi muutus ei ole tema jaoks loogiline?

“Mina ütleksin oma kogemusest, et see ei ole võimalik. Kui mina peaksin Rootsi laud kirjutama, siis ma küsiksin keelenõust järgi. See minu meelest ei ole mõistlik olukord, et eesti keele alase doktorikraadiga inimene peab selliseid asju järgi küsima iga üksiku sõna puhul,” nentis Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Tavast annaks hoopis kõnelejale rohkem otsustusõigust ja vastutust.

Edasi saab lugeda siit.