Kuigi enamasti kasutavad inimesed oma kõnet teiste inimestega suhtlemiseks, on vahel päris kasulik kui ka arvutid ja teised igapäevaseadmed meie keelt mõistavad. Eesti keele kõnetuvastuse olukorrast kirjutavad Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht  Susanna Oja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kadri Vare.

Keeletehnoloogia, mida nimetatakse kõnetuvastuseks, saab hakkama lihtsamate ülesannetega, nagu häälkäsklused või veebipõhine kõnetuvastus,[1] mis teeb inimese sisseloetud jutust kirjaliku teksti, kuid sellel on mitmeid teisigi võlusid. Näiteks on tänu kõnetuvastusele võimalik muuta kõikide heli- ja videofailide sisu otsitavaks. Lihtsalt kirjutad kõnesalvestuste brauserisse[2] vajaliku otsingusõna ja juba saadki teada, millistes helifailides sellest märksõnast juttu on.  

Tänaseks on kõnetuvastuse vajalikkust mõistnud mitmete valdkondade esindajad. Tallinna Tehnikaülikooli arendatud vabalt kättesaadavaid lahendusi kasutatakse nii Põhja-Tallinna Regionaalhaigla radioloogia osakonnas uuringuaruannete koostamiseks, Riigikogus ja kohtutes istungite stenografeerimiseks, kui ka näiteks mitmetes meediamonitooringufirmades, et kirjutada üles raadio- ja telesaadetes kõneldu. Lisaks on eesti keele jaoks loodud kõnetuvastus kasutusel mitmes klienditeeninduse parandamisega tegelevas ettevõttes. Kuigi kõnest loodud tekst ei pruugi alati olla ideaalselt tuvastatud, on tehnoloogia kvaliteet siiski kõrge ning säästab lugematul hulgal inimtunde. Kõnetehnoloogia on suurimaks abiliseks eelkõige neile, kellel on töö käigus vaja nähtut-kuuldut üles märkida. 

Ühtlasi on kõnetuvastus üheks oluliseks tehnoloogiaks ligipääsetavuse parandamisel, näiteks abivahendina vaegkuuljatele. Subtiitrid aitavad olulisel infol jõuda suurema hulga inimesteni ning vahel on lihtsalt mugav, kui saab kõne kõrvale juttu ka lugeda. Järgmise aasta esimese pooles on võimalik automaatselt loodud eestikeelseid subtiitreid näha nii mõneski Eesti telekanalis ja seda nii otse- kui ka salvestatud saadetel. Viimastel aastatel on toimunud kõnetuvastuse valdkonnas märgatav arenguhüpe – eksperimentaalselt tasandilt eelmise kümnendi keskel on tänaseks jõutud muljetavaldava kvaliteedini, mis on eesti keele kui väikese keele jaoks olulise tähtsusega.  

Juba on tehtud ka esimesed sammud eestikeelse kõne tõlkimiseks. Käesoleva aasta lõpus valmiv masintõlketehnoloogia MTee on esimene tõlketehnoloogia, mis võimaldab eestikeelset kõnet tõlkida inglise-, vene- või saksakeelseks tekstiks. Eestikeelse kõnetuvastuse tulevik on helge ning järgmiste aastate jooksul leiab see oma tee näiteks koosolekute protokollijasse, riigi vestlusrobotisse #Bürokratt ja liigume hoogsalt sinna suunas, et tulevikus saaksid isejuhtivad autod ja vestlusrobotid päriselt aru meie emakeelest, eesti keelest.