2024. aastal algas Eestis 2030. aastani kestev haridusreform, mille eesmärk on üle minna eestikeelsele haridusele. Reformiga püütakse tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ning tugevdada Eesti kultuurilist ja kodanikuidentiteeti. Samas toob haridusreform koos valitseva geopoliitilise olukorraga esile ka kiireloomulised küsimused mitmekeelsusest, lõimumisest ja kaasavast haridusest.

Samavõrd murrangulised on tehisintellekti, eriti suurte keelemudelite edusammud, mis on hakanud keeleuurimist, aga ka keeleõppe praktikaid ümber kujundama. Tehisintellekt mõjutab kõiki keeleteaduse valdkondi – korpuslingvistikast sotsiolingvistikani, tõlketeadusest arvutuslingvistikani –, tõstatades uusi teoreetilisi, metodoloogilisi ja eetilisi küsimusi.

Kevadkonverentsi (plenaar)ettekannetes keskendume keeleõppe eri tahkudele ning keeleuurimisele tehnoloogilise innovatsiooni valguses. Konverentsile on oodatud kõik keelehuvilised arutlema ja mõtisklema selle üle, kuidas keel(eõppe) ja keele uurimine praeguses kiiresti muutuvas maailmas areneb ja teiseneb.

Ootame ettekandeid ja postreid, mis käsitlevad neid teemasid eri valdkondades:

• korpuslingvistika ja keeletehnoloogia
• keeleõpe ja keeleomandamine (sh üleminek eestikeelsele haridusele)
• keelemudelid ja keele modelleerimine
• globaliseerumine, mitmekeelsus ja mitmekultuurilisus
• leksikograafia ja leksikoloogia
• tõlkimine
• keelekorraldus ja keelepoliitika
• ametisuhtlus
• meediakeel ja avalik suhtlus
• sotsiolingvistika psühholingvistika
• psühholingvistika
• kognitiivteadused
• jne

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel. Konverentsile registreerimise avame 23. märtsil.

Korraldajad / Organizers
Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)